Küttepuud tee talvel! - Metsaühistu
Metsaühistud on loodud metsaomanike poolt selleks, et aitada sul leida vastuseid. Toetame erametsade paremat majandamist – meie töötajad hoiavad sinu metsal silma peal, teavitavad sind toetuste taotlemise võimalustest, aitavad metsatöid korraldada ja tegelevad kogu vajaliku paberimajandusega. Me tunneme seadusi ja järgime neid.
metsaühistu, keskühistu, erametsaomanik, metsamaa
16216
single,single-post,postid-16216,single-format-standard,ajax_fade,page_not_loaded,,qode-child-theme-ver-1.0.0,qode-theme-ver-9.1.2,wpb-js-composer js-comp-ver-4.11.2,vc_responsive

02 Feb Küttepuud tee talvel!

Praegune aastaaeg ehk talv on ajalooliselt olnud parim aeg metsatööde tegemiseks. Eelkõige peetakse nende all silmas metsaraiet. Hea aeg on käes ka küttepuude tegemiseks.

Kuigi erinevaid küttelahendusi on mitmeid, on puidu- ja eelkõige haluküte paljude esimene eelistus. Põhjusi selleks on mitmeid – esiteks on haluküte kõige odavam kütteliik (kui oma tööd ja vaeva mitte arvestada), teiseks paljudele lihtsalt meeldib elav tuli, kolmandaks võib see olla ka ainus kättesaadav lahendus, neljandaks… Põhjusi on palju.

Soe tuba nõuab kvaliteetseid ja kuivi küttepuid. Nende saamiseks tuleb halud kas osta (naabrimehelt, küttekontorist, turult jne) või ise vaeva näha. Lihtsam on neil, kel endal metsa – ilma igasuguse paberimajanduseta võib oma metsast kalendriaastas raiuda 20 tihumeetrit puitu. Kui kasutada see enda tarbeks, pole vaja vaeva näha ka rahalise poolega.

Vanarahvas on soovitanud küttepuid teha detsembris ja jaanuaris. Siis olla puus kõige vähem vett. Hoolega jälgiti ka kuufaase ja tuule suunda puu langetamise ajal, kuid neid soovitusi ei hakka praegu vahendama – erinevates Eesti paikades on olnud nende “kõige õigemate puuraiumise aegade” määramisel väga erinevad põhimõtted.

Küttepuud Metsaühistu
Lepp on meil tavaline küttepuu

Küttepuudeks sobivad kõik puuliigid, ka erinevate puitude kütteväärtused on enam-vähem ühesugused, kuid halgude ahju ajamisel tuleb arvestada puidu tihedusega. Mida raskem puit (vaher, saar, tamm), seda tihedam puit ja seda rohkem on ühes halus põlevat ainet. Teistpidi jälle mida kergem puit (lepp, paju, haab), seda väiksem tihedus ja seda vähem põlevat ainet ühes halus. Seega peab olema ahju küttes ettevaatlik raskete halgudega, sest nendega võib ahju ka “lõhki kütta”.

Halgude pikkus sõltub eelkõige koldest. Kaminasse ja väiksemasse ahju lähevad halud pikkusega 30 sentimeetrit, suurematesse kolletesse poolemeetrised, keskküttekateldes võidakse kasutada ka pikemaid halge. Samamoodi on ka nende jämedusega – mida lühemad halud, seda peenemad. Peale saagimist/lõhkumist peab küttepuu kuivama vähemalt aasta, soovitavalt kaks aastat. Riita tuleb küttepuud laduda nii, et õhk pääseks vabalt nende vahel ringlema. Riidad peaksid olema kuivas kohas (puukuuris või vihma eest kindlalt kaetud), kuid tuul peaks laotud riitadest läbi tõmbama.

Küttepuu lepp Metsaühistu
Kuivavate küttepuude vahelt peab tuul liikuma pääsema

Küttepuude tegemiseks kasutatakse tänapäeval mitmeid erinevaid tööriistu – kahemehesaest ja lõhkumiskirvest halumasinani välja. Eks parima tööriista valik sõltub juba töö tegijast -riidajagu kaminapuid on väga mõnus teha käsitsi, suurema koguse jaoks aga vaadatakse juba mootoriga riistade poole. Olgu aga tööriist milline tahes, tähtis on eelkõige see, et tööd tehtaks ohutult!