Eesti metsanduslik ühistegevus sai alguse juba 1920ndatel
Metsaühistud on loodud metsaomanike poolt selleks, et aitada sul leida vastuseid. Toetame erametsade paremat majandamist – meie töötajad hoiavad sinu metsal silma peal, teavitavad sind toetuste taotlemise võimalustest, aitavad metsatöid korraldada ja tegelevad kogu vajaliku paberimajandusega. Me tunneme seadusi ja järgime neid.
metsaühistu, keskühistu, erametsaomanik, metsamaa
16251
single,single-post,postid-16251,single-format-standard,ajax_fade,page_not_loaded,,qode-child-theme-ver-1.0.0,qode-theme-ver-9.1.2,wpb-js-composer js-comp-ver-4.11.2,vc_responsive

21 Feb Eesti metsanduslik ühistegevus sai alguse juba 1920ndatel aastatel

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva eel on sobilik tagasi vaadata ka metsanduse arengusse. Metsandusliku ühistegevuse algus ei ühti küll Eesti riigi sünniga, kuid väga palju aega selleni ka ei läinud.

Eesti riigi omaenese metsanduse sünd oli raske – riigikorra muutus, omandireform, uute riigistruktuuride asutamine… Lisaks Vabadussõda. Nii pole imestada, et noorel riigil oli palju muresid ning metsi nähti eelkõige rahaallikana. Olukord oli üsna hull ka tosinkond aastat hiljem, nii et metsandusteadlane Oskar Daniel kirjutas ajakirja Eesti Mets 1930. aasta avanumbris: “Talumetsad on juba tublisti lagastatud, sealt pole enam palju loota, ka endistele omanikkudele tagasi antud metsad on varsti läbi, jäävad järele ainult riigimetsalangid.” Talumetsanduse arendamist oli metsameeste seas juba varemgi kaalutud ning lahenduseks peeti metsaomanike nõustamist ja ühistegevust. Asja võtsid ette metsandusametnikud, tsiteeritud Danielgi oli 1929. aastast Tartu Metsaühingu esimees.

metsanduse ühistegevuse algus 1920 metsaühistu

1930. aastal erametsaomanike koondumine (või õigemini koondamine) jätkus ning mitmete metsandusasutuste ja organisatsioonide (Metsade Peavalitsus, Akadeemiline Metsaselts, Eesti Metsateenijate Ühing) eestvõttel koondati üle riigi asutatud metsaühingud Eesti Metsaühingute Liitu. 1930. aasta 14. veebruaril asutatud liitu kuulus 15 metsaühingut ning 10 metsameeste kutseorganisatsiooni.

Liitu kuuluvate metsaühingute ülesandeid kirjeldas Riigimetsade Ameti juhataja Jaan Luik ajakirjas Eesti Mets (mai, 1930) järgmiselt: ”
1) oma ümber koondada asjast huvitatud laiemaid ringkondi, – põllupidajaid, metsaomanikke, seltskonna- ja riigitegelasi, metsateenijaid, agronoomilist personaali j.n.e.,
2) metsanduslisi teadmisi ja oskust rahva seas levitada, organiseerida metsanduslist nõu- ja abiandmist;
3) ergutada ja korraldada põllumajanduseks kõlbmata maade metsatamise töid ja anda juhatust olemasolevate talumetsade ratsionaalseks kasutuseks, kasvatamiseks ja majandamiseks.”

Lisaks nendele ülesannetele tegelesid metsaühingud metsauuenduseks vajalike seemnete ja istikute hankimisega, metsaomanike nõustamisega, metsanduskonsulentide töö korraldamisega, metsapäevade korraldamisega, metsandusliku “propagandaga”, kirjastustegevusega… Julgelt võib tõmmata paralleele praeguste metsaühistute tegevusega!

Huvitav on märkida, et ka metsandustoetuste ajalugu ulatud läinud sajandi kolmekümnendatesse aastatesse. Nimelt asutati 1934. aasta metsaseaduse alusel Metsamajanduse Kapital, mille vahenditest maksti juba 1936. aastal parimatele talumetsade uuendajatele “preemiat” – 10-15 krooni ühe hektari uuendatud metsapinna eest. Kuna istikud olid riigi poolt tasuta, kattis saadud summa tehtud tööde kulud täielikult. Kavas oli toetusi laiendada, kuid plaanidele tõmbas kriipsu 1940. aasta.

metsanduse ühistegevuse algus 1920 metsaühistu

Veel Eesti Metsaühingute Liidu kümnendal aastapäeval rääkis liidu esimees Jaan Luik tulevikust. Vahendab Eesti Mets (juuli, 1940):

“Asudes oma tegevuse teise aastakümne lävel loodab EMLiit sel ajajärgul saavutada suuremaid praktilisi tulemusi kui seni. Et talumetsanduse arendamisele kindlamat majanduslikku tuge anda, tuleb luua talumetsanduse arendamise fond, kuhu summad laekuksid eksporditavailt metsamaterjalidelt võetavast maksust ning riigieelarve korras ja metsamajanduse kapitalist määratud summadest. Fondist tuleks katta kõik talumetsanduse arendamisega seoses olevad kulud. Talumetsanduse intensiivsema arendamisega aitame kaasa meie majanduselu tõusule, kuid muudame kaunimaks ka meie maastiku ja kodude ümbruse.”

Neid plaane ellu viia enam ei jõutud. 1940. aastal lõppes ajutiselt metsanduslik ühistegevus Eestis. Nõukogude korra poolt maha surutud Metsaühingute Liidu tegevus taastus mingil määral küll Saksa okupatsiooni ajal, kuid 1944. aasta lõpetas selle lõplikult. Ühistegevust sai taas alustada alles iseseisvuse taastamise järel. Uus algus metsanduslikule ühistegevusele pandi 1992. aastal.

Artikli koostamiseks on kasutatud ajakirja Eesti Mets materjale ning Ivar Etverki ja Toivo Meikari raamatut “Era- ja põllumajandusmetsad Eestis” (Tartu, 2008).

Pildid: https://www.vanadpildid.net/component/pictures/?collection=Marko%20M%C3%A4nd