Veerandsada aastat Rakvere Metsaühistut - Metsaühistu
Metsaühistud on loodud metsaomanike poolt selleks, et aitada sul leida vastuseid. Toetame erametsade paremat majandamist – meie töötajad hoiavad sinu metsal silma peal, teavitavad sind toetuste taotlemise võimalustest, aitavad metsatöid korraldada ja tegelevad kogu vajaliku paberimajandusega. Me tunneme seadusi ja järgime neid.
metsaühistu, keskühistu, erametsaomanik, metsamaa
16161
single,single-post,postid-16161,single-format-standard,ajax_fade,page_not_loaded,,qode-child-theme-ver-1.0.0,qode-theme-ver-9.1.2,wpb-js-composer js-comp-ver-4.11.2,vc_responsive

08 Dec Veerandsada aastat Rakvere Metsaühistut

Areng

Eesti vanim tegutsev metsaühistu, Rakvere Metsaühistu tähistab eeloleval pühapäeval oma kahekümne viiendat sünnipäev. Täpselt 10. detsembril 1992. aastal asutasid 13 Lääne-Virumaa erametsaomanikku Rakvere Metsaühistu. Neist neli – Elle Fedosejev, Lembit Laks, Hanno Nõmme ja Juhan Viise – on metsaühistu liikmed ka praegu.

IMG_9895-2rakRakvere mehed lumesadu ei karda! Vasakult: Meelis Matkamäe, Lauri Salumäe ja Hanno Nõmme.

Metsaühistu aktiivne tegevus läks lahti juba järgmisel, 1993. aastal, meenutab ühistu pikaaegne tegevjuht, praegu ühistu nõukogu liige Lauri Salumäe. Esimeseks juhatajaks oli kogenud metsamees Roland Sikka, kelle eestvedamisel alustati metsaraie ja puidu müügiga. Esimene tegevusperiood kestis viis aastat, 1998. aastani, kui Sikka pidi terviseprobleemide tõttu aktiivsest tööst loobuma. 1999. aastal oli ühistu väga lähedal likvideerimisele, kuid kriis ületati ja ühistu otsustati muuta tulundusühistuks.

Tulundusühistuna alustas Rakvere Metsaühistu kohe 2000. aasta algul. Uueks tegevjuhiks valiti Lauri Salumäe, kes juhtis ühistu tegevust aastani 2016. Nende aastate jooksul sai Rakvere Metsaühistu tegevus uue hingamise – tegevus oli aktiivne ja juurde tuli hulgaliselt liikmeid. Ka laienes metsaühistu teenuste ring – lisaks metsatöödele hakkas ühistu abistama oma liikmeid toetuste taotlemisel, metsamajanduskavade tellimisel, lisandus nõustamisteenus. „Me mõtlesime algusest peale, et metsaühistu peab pakkuma oma liikmetele kõiki neid teenuseid, mida metsaomanik iganes vajab,“ meenutab Salumäe. „Sellega me erinesime paljudest teistest üheksakümnendate metsaühistutest. Paljud neist oli nii-öelda „kohviklubid“, peatähelepanu läks liikmete omavahelisele suhtlemisele. Meie aga pakkusime algusest peale metsa majandamise teenust. Nüüd teevad seda peaaegu kõik ühistud,“ lisab Salumäe.

Veel mõneski asjas on Rakvere Metsaühistu olnud teerajaja. Nii sõnastati ja kinnitati üldkoosolekul juba 2005. aastal Eesti erametsanduse hea tava, 2006. aastal alustati metsade sertifitseerimisega. Tookordne FSC metsamajandaja sertifikaat lõppes küll seoses seadusandlike probleemidega, kuid 2014. aasta detsembris taotles Rakvere Metsaühistu uuesti FSC 100% sertifikaadi, olles esimene metsaühistu, kellel sertifikaat senini kehtib. Praeguse seisuga on sertifitseeritud üle neljakümne metsaomaniku.

Käesoleval aastal uuendati Rakvere Metsaühistu põhikirja ja valiti ühistu nõukogu. Hetkel on metsaühistu juhatus kolmeliikmeline ja nõukogu viieliikmeline. Volikokku kuulub 31 liiget.

Rakvere Metsaühistu liikmed on ka aktiivsed uute teadmiste omandajad. Pildid ühistu liikmed õppekäigul saeveskisse.

Tänapäev

Kui 25 aastat tagasi panid Rakvere Metsaühistule aluse vaid kolmteist metsaomanikku, siis praeguseks on nende arv kasvaud rohkem kui viiskümmend korda. 30.11.2017. seisuga on Rakvere Metsaühistul kokku 687 liiget. Ühistu nõukogu esimehe ja asutajaliikme Hanno Nõmme hinnangul on selle taga eelkõige see, et metsaomanik saab ühistut usaldada.

„Usaldus ühistu vastu on kõige alus,“ räägib Nõmme. „Meie liikmed peavad olema meie tegevusega rahul. Õnneks võib öelda, et suurem osa on seda meelt, et ühistu teeb head tööd. Kui aga on vastupidi, peame meie siin panema ennast selle inimese asemele ja mõtlema, mis läks valesti. Alati tuleb meeles pidada, et ühistu on metsaomanike jaoks, mitte vastupidi.“
Hanno Nõmme ise liitus Rakvere Metsaühistuga kohe selle tekkimisel, olles üks asutajaliikmeid. „Eluaeg olen metsanduses töötanud, olen ka metsaomanik. Kui ühistu asutamisest rääkima hakati, otsustasin ka paati tulla. Olin tol ajal seotud ka Talumetsa Liidu, praeguse Erametsaliidu asutamisega. Põhitähelepanu läks sinna, siin olin lihtsalt liige, läbi ühistu majandasin metsa. Pärastpoole tegelesin mõned aastad oma ettevõtmistega, siis olin aktiivsest tegevusest eemal. Aga nüüd jälle ühistu juures,“ räägib Nõmme.

Nõmme jaoks on ühiselt tegutsemine asjade loomulik areng. „Sain juba päris alguses aru, et üksi väike metsaomanik midagi teha ei jõua, küll aga üheskoos. No kasvõi metsatööd – üksi võidki jääda neid organiseerima, keegi ei taha tehagi. Üheskoos on aga asjad teised.
Ja ühistu seisukohalt on oluline ka see mitmetasandiline kontroll. Kõige alus on üldkoosolek, siis volinikud, nõukogu, juhatus… Jah, sellist juhtimist nõuab tulundusühistult seadus, aga see tagab ka kontrolli. Oleks veel rohkem aktiivseid liikmeid, kes tahaksid ja jõuaksid ühistu tegemistes kaasa lüüa… Aga eks neid ole ka omajagu,“ sõnab Hanno Nõmme.

Rakvere Metsaühistu juhatuse esimees Meelis Matkamäe

Ühistu liikmete aktiivsust tunnustab ka juhatuse esimees Meelis Matkamäe. „Meil õnneks sellist asja ei ole, et kui on üldkoosolek, tuleks kohale vaid paarkümmend inimest. Ikka sadadest saame rääkida. Jah, aktiivseid inimesi võiks alati olla rohkem, aga leidub ka neid. No kasvõi koosolekul, kui näiteks juhatus mõne ettepaneku teeb, tekib alati arutelu. Meie liikmed on huvitatud, et ühistul läheks hästi ja tegevus kulgeks õiges suunas. See teeb rõõmu ja annab ka juhatusele kindlust, et teeme õigest asja,“ räägib Matkamäe.

Suurt sünnipäevapidu Rakvere Metsaühistu praegu ei plaani. Tähistamine jääb järgmisele üldkoosolekule. Meelis Matkamäe lubab selleks ajaks sünnipäevatorti ning sõnab muiates: „Kes ka torti tahab, siis astuge liikmeks!“