5000 metsaomanikku on usaldanud Metsaühistut
Metsaühistud on loodud metsaomanike poolt selleks, et aitada sul leida vastuseid. Toetame erametsade paremat majandamist – meie töötajad hoiavad sinu metsal silma peal, teavitavad sind toetuste taotlemise võimalustest, aitavad metsatöid korraldada ja tegelevad kogu vajaliku paberimajandusega. Me tunneme seadusi ja järgime neid.
metsaühistu, keskühistu, erametsaomanik, metsamaa
16824
single,single-post,postid-16824,single-format-standard,ajax_fade,page_not_loaded,,qode-child-theme-ver-1.0.0,qode-theme-ver-9.1.2,wpb-js-composer js-comp-ver-4.11.2,vc_responsive

25 Oct Rohkem kui 5000 metsaomaniku on usaldanud Metsaühistut

Metsarikka riigina on Eestis palju metsaomanikke. Suurmetsaomanikke on vähe ja lõviosa meie 100 000 erametsaomanikust on väikemetsaomanikud – keskmine metsaomand Eestis jääb 8-10 hektari vahemikku.

Eestis on hinnanguliselt kuni 40 erinevat erametsaomanikele suunatud organisatsiooni, liitu, ühingut ja seltsi. Kolm aastat tagasi loodud Metsaühistu võrgustikku kuulub täna kaheksa piirkondlikku metsaühistut, millega on liitunud rohkem kui 5000 erametsaomanikku. Kolme aasta jooksul on liikmete arv kahekordistunud! See on umbes 40% kõikidest ühistutega liitunud metsaomanikest. Liikmete arvu poolest on suurim Põlvamaa Metsaühistu, mis tähistas ka hiljuti 1000. liikme täitumist. Palju maha ei jää ka Võrumaa Metsaühistu.

Ka Metsaühistu üle 5000 liikme on valdavalt väikemetsaomanikud. Palju väikeseid on aga kokku suur – meie liikmete metsamaa kogupindala on tänaseks ületanud 120 000 hektari piiri. See on umbes pool Saaremaa pindalast.

5000 metsaomanikku on usaldanud metsaühistut

 

Metsaomanikud eelistavad täisteenuse pakkujaid

Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liikme Erki Vinni hinnangul on metsaomanike huvi metsaühistutega liitumise vastu tõstnud eelkõige ühistute endi hea töö. Järjest rohkem ühistuid suudavad pakkuda metsaomanikele nii-öelda täisteenust ehk lisaks üldlevinud nõustamisele ja toetuste taotlemisele korraldavad ühistud ühiselt ka kõiki vajalikke metsatöid – metsa uuendamisest kuni raie ja puidumüügi korraldamiseni.

Vinni hinnangul on kõige olulisem ühistu tegevuses meeles pidada, et ühistu on metsaomaniku heaks, mitte vastupidi. „Kui kogu ühistu tegevus lähtub sellest põhimõttest, siis soovivad metsaomanikud ka sellisesse ühistusse kuuluda. Ka teenuste pakkumine tuleneb metsaomanike soovidest – kui on vajadus mingi teenuse järele, tuleb see ka välja arendada,“ selgitas Vinni.

 

Miks liituda Metsaühistuga?

Virumaa Metsaühistu esindaja Viktor Lehtse sõnul suudab Metsaühistu reeglina pakkuda metsaomanikule teenust efektiivsemalt, kui ta seda saaks üksi tegutsedes. „Ühistutes tegutsevad professionaalid, meie töötajad teavad, kuidas ja kuna tuleb metsas toimetada. Ühistutel on olemas usaldusväärsed koostööpartnerid, kelle puhul on tööde kvaliteet kindel. Töid ühiselt korraldades on ka kulud väiksemad, nii tekibki ühistegevusest sääst metsaomanikele,“ toob Lehtse näite.

 

Kasu kogu ühiskonnale

Metsaühistu toob kasu ka kogu ühiskonnale. Kuna kogu ühistuline asjaajamine on kohalike metsaomanike kontrolli all, on ka kogu valdkond usaldusväärsem. Samuti saavad metsandusvaldkonnast paremini aru metsaomanikud. Kuna ühistu on ka erinevate teenuste tarbija, edendab see ka kohalikku majandust. Kokkuvõttes võib öelda – tänu Metsaühistule on Eesti erametsad heaperemehelikult hoitud ja kasutatud ning nende väärtus tervikuna kasvab.