Aasta puu 2020: hinnatud kuusepuit

Jätkame Metsaühistu artiklisarja, mille peakangelaseks on Aasta puu 2020 – harilik kuusk.

Kui inimene hindab puu väärtust, on juba ammustest aegadest peale vaadatud ka sellest puust saadavat puitu. Nii on ka kuusega – kuusepuitu on hinnatud aastasadu. See pole üllatav, sest kuusepuit on ilus – valge, helekollaka varjundiga, nõrgalt läikiv. Samas on kuuse puit ka kerge, pehme, hästi töödeldav ja lõhestatav. Seetõttu leidis ta vanasti kasutust mitmete põllutööriistade valmistamisel. Nii on vanim äke just kuuselatväke – tugevate oksatüügastega kuuse ladvaosa, mida veeti äestamisel kas enda või veolooma järel. Hiljem arenes sellest karuäke, mida algselt kasutati alemaade harimisel.

Taludes tehti lõhestatud kuuselaudadest ka arvukaid puunõusid. Lisaks heale lõhestumisele ei ima kuuselauad end ka vett täis. Samuti olid kuusest nõuvitsad, eriti siis, kui nõus hoitav aine oli soolane – erinevalt metallvitsast ei hakanud kuusevits roostetama.

Kuna kuusepuit on hea kõlaga, valmistati kuusest ka muusikariistu. Nii õnnestati kannel välja kuivast kuusepuust, kuusest sai ka viiuli ja karjapasuna. Ka lehmadel kaelas olnud krapid (lehmakellad) olid kuuselaudadest.

Ja muidugi saadi noorest kuusepuust ja tema okstest materjali aiaehituseks, punumiseks ja sidumiseks. Öeldi isegi, et kui aiapostid olid kadakast ja aiaroikad kuusest ning kokku oli seotud aed kuuseokstega, oli see eluaegne. Kriitilisemalt hinnates on sellise aia eluiga siiski paarkümmend aastat, kuid seegi on muljetavaldav aeg.

Ja muidugi on kuusest saadud ehituspuitu, tehtud kuusepuidust mööblit ning toorainet paberi, tehissiidi ja tsellofaani tootmiseks. Kuuse miinuseks on rohked oksakohad ja vaigutaskud. Samas on praeguse aja üheks suurimaks sisustustrendiks just esile toodud oksakohtadega põrandalauad.