Ants Teder: Hingelt olen kogu aeg olnud metsakasvataja ja loodusekaitsja - Metsaühistu
Metsaühistud on loodud metsaomanike poolt selleks, et aitada sul leida vastuseid. Toetame erametsade paremat majandamist – meie töötajad hoiavad sinu metsal silma peal, teavitavad sind toetuste taotlemise võimalustest, aitavad metsatöid korraldada ja tegelevad kogu vajaliku paberimajandusega. Me tunneme seadusi ja järgime neid.
metsaühistu, keskühistu, erametsaomanik, metsamaa
18436
post-template-default,single,single-post,postid-18436,single-format-standard,ajax_fade,page_not_loaded,,qode-child-theme-ver-1.0.0,qode-theme-ver-9.1.2,wpb-js-composer js-comp-ver-4.11.2,vc_responsive

03 aug. Ants Teder: Hingelt olen kogu aeg olnud metsakasvataja ja loodusekaitsja

Augustis tähistab oma 80. sünnipäeva elupõline metsamees ja siiani Põlvamaa Metsaühistus konsulendina tegutusev Ants Teder. Viljandimaalt pärit Teder on Põlvamaaga seotud alates 1965. aastast, kui ta peale tolleaegse EPA metsamajanduse lõpetamist asus tööle Räpina metsamajandisse. 32 aastat (kuni aastani 1997) töötas Ants Teder Põlvamaa metsaülemana, seejärel oli ta ametis Ilumetsa metskonna spetsialistina. Peale riigimetsast töölt lahkumist aastal 2008 hakkas Ants Teder tegutsema (tolleaegse nimega) Põlvamaa Metsaomanike Seltsi juures metsanduskonsulendina, olles siiani metsaomanike seas hinnatud nõuandja. 2010. aastal astus Teder ka ise ühistu liikmeks.

Ants Teder. Metsaühistu

Hingelt on olnud Ants kogu aeg metsakasvataja ja loodusekaitsja. Tunnustuseks tema tööle Põlva metskonna metsaülemana on hästi hooldatud Põlva ümbruse männikud. Et hooldatud ja majandatud metsa kõrval oleks olemas ka inimkätest puutumata metsaosasid, jättis Ants Ihamaru vahtkonda 1966.aastal neli kvartalit metsa, kus igasugust inimtegevust püüti vältida. See metsaosa sai hiljem aluseks Ihamaru looduskaitseala moodustamisel.

Põlva metsaülemana töötades tegeles Ants mitu aastakümmet ka metsataimede kasvatamisega. Põlva metskond oli tol ajal suurim metsataimede kasvataja Põlvamaal, varustades kuuse istikutega metskondi. Tema initsiatiivil hakati Räpina Näidismetsamajandis kasutama ajutisi metsataimlaid, kus väikese töökuluga õnnestus saada hea kvaliteediga istutusmaterjali.

Läbi aastakümnete oli Antsu hobideks bridz, laulmine ja jaht. Bridzimänguga hakkas ta tegelema juba 1969. aastal. Ants oli ka metsameeste koori “Forestalia” asutajaliige ja laulis kooris üle kolmekümne aasta.

Soovime väärikale juubilarile tervist ja õnne!