Erametsaomanik rahaahnusest metsa ei raiu! - Metsaühistu
Metsaühistud on loodud metsaomanike poolt selleks, et aitada sul leida vastuseid. Toetame erametsade paremat majandamist – meie töötajad hoiavad sinu metsal silma peal, teavitavad sind toetuste taotlemise võimalustest, aitavad metsatöid korraldada ja tegelevad kogu vajaliku paberimajandusega. Me tunneme seadusi ja järgime neid.
metsaühistu, keskühistu, erametsaomanik, metsamaa
16202
post-template-default,single,single-post,postid-16202,single-format-standard,ajax_fade,page_not_loaded,,qode-child-theme-ver-1.0.0,qode-theme-ver-9.1.2,wpb-js-composer js-comp-ver-4.11.2,vc_responsive

17 Jan Erametsaomanik rahaahnusest metsa ei raiu!

Kuus aastata tagasi otsustas Tagmar Tigane hakata Võrumaa metsaomanikele pakkuma erinevaid metsatöid. Kuue aastaga on tekkinud kindlad kliendid, ettevõte on kasvanud ja arenenud ning vaatab optimistlikult tulevikku. Nii võiks lühidalt kokku võtta OÜ Metsaru loo.

„Tegelikult ma päris täpselt ei teagi, miks ma metsandust õppima läksin,“ alustab Tagmar oma juttu. „Paljude nooremate metsameeste vanemad tegutsesid metsanduses, aga mul mitte. Esivanemate seas pole mitte ühtegi metsameest. Muidugi, maalt olen pärit, vanematekodu asub Haanjast edasi Ruusmäel, metsa ka vanematel on, aga mingit tugevat sidet metsandusega mul ei ole. Küll aga õppisid paar veidi vanemat sõpra Maaülikoolis metsandust ja nende mõjul hakkas ala mindki huvitama,“ meenutab mees. Nii kulgeski elu suhteliselt ühtlast rada pidi – keskkool, Maaülikool, sõjavägi, ettevõtlusõpingud Võrumaa Kutseharidus keskuses, lühiajaline töö Tartu ühes metsandusfirmas.

„Siis aga hakkas igav, tahtsin ise midagi teha. Võrumaa Kutsehariduskeskuses olin õppinud ka väikeettevõtlust, nii alustasingi oma ettevõttega. Siis olin juba kindel, et metsandus on minu ala. Samas, ega ma värskelt kooli lõpetanuna väga suure praktikaga ka ei olnud. Õnneks sain tööle palgata ka ühe vanema metsamehe, kelle kõrvalt sain praktilist metsatöö poolt täiendada. Algul käisin ise töid tegemas, noorendikke hooldamas ja istutamas. Aga hiljem jäi selleks aega vähemaks, praegu olen põhiliselt tegev tööde korraldamise ja paberimajanduse korrashoiuga,“ räägib Tagmar.

Nii tekkiski Võrumaale metsatöödega tegelev ettevõte Metsaru. Nimi sai Tagmari sõnutsi valitud just selline, mis viitaks nii metsale kui ka sellele, et metsas tegutsemiseks on vaja mõistust. „Metsa tundmata ei saa siin midagi teha. Kuna me pakume teenust ehk ei tegutse oma metsades, siis on vastutus seda suurem. Valede otsuste tagajärg võib olla metsaomanikule väga kallis. Oleme suutnud aga usaldust õigustada ja teha töid nii, et metsaomanikud jäävad rahule. Ega teistmoodi saagi, suurem osa klientidest jõuab meieni just läbi tuttavate soovituste. Nüüd oleme juba niikaugel, et mõned metsaomanikud usaldavad oma metsa majandamise täielikult meie hooleks. Sel juhul teeme muidugi enne tööde plaani, mille lepime omanikuga kokku. Selles mõttes mingit isetegevust ei toimu,“ selgitab Tagmar Tigane.

Metsaru teeb tihedat koostööd ka Võrumaa erametsaomanikke ühendava Võrumaa Metsaühistuga. „Metsaühistul on kõige suurem osa selles, et nii paljud metsaomanikud tegelevad metsa hooldamisega. Just ühistu on levitanud arusaama, et hooldusraied on vajalikud ning nendeta majandusmetsas ei saa. Tunneme isegi, et see töö on olnud viljakas, ka meie peamine tegevusala on hooldusraied,“ rääkis Tigane.

Ta lisas, et tänu tööde mahu kasvule saab kasvada ka Metsaru. „Päris alguses olime kahekesi. Nüüdseks oleme leidnud koostööpartnerid keda appi võtta kui töökäsi jääb väheks. Meie eesmärk on ka see, et maksta töömeestele väärilist tasu. Ma olen ise valgustusraieid teinud ja tean, kui raske see töö võsasaega on. Kui mõned ettevõtted püüavad maksta võsakameestele nii vähe kui võimalik, siis meie seda ei tee. Hea töö eest peab olema ka vääriline tasu. Võimalik, et tulevikus kasvab ka hoolduraietel masinatöö osakaal, oleme ka ise mõned hooldused harvesteriga teinud. Meil endal masinaparki pole, tellime töö sisse. Tulevikus ehk hangime ka endale mõne harvesteri, aga siis ilmselt sellise väiksema, hooldusraiete masina. Vaadates seda ilma ja pehmeid metsaaluseid, siis… Suur masin poleks vast mõttekas,“ mõtiskleb Tagmar.

Pidevalt erametsaomanikega suhtlev Tagmar Tigane on tähele pannud, et metsaraie otsus on omanikel alati hoolega läbi mõeldud. „Pole veel kohanud omanikku, kes võtaks raietööd ette mingi hetkesoovi põhjal. Et vaja uut autot või reisile minna. Alati on põhjus mingis pikemajalises plaanis, mis nõuab lisaraha. Näiteks vaja katust vahetada või majale kapitaalremonti. Selline vana talupojatarkus, et metsast tuleb võtta siis, kui vaja, on Võrumaal täiesti alles. Ja ka soov kasvatada järeltulijatele korralik palgimets. Seepärast ehk tehakse ka aktiivselt hooldusraieid – ikka selleks, et lastel-lastelastel oleks vajadusel metsast tuge. Eks suurem osa Võrumaa metsadest ongi vanad majandusmetsad, vanade talukohtade ümber. Või siis peale sõda sööti jäänud maadele kasvanud. Mu endagi isatalul on veidi metsa. Esivanemate rajatud, majandamiseks mõeldud,“ räägib Tagmar.