Jõulukuuskede kasvatamine nõuab hoolt ja vaeva - Metsaühistu
Metsaühistud on loodud metsaomanike poolt selleks, et aitada sul leida vastuseid. Toetame erametsade paremat majandamist – meie töötajad hoiavad sinu metsal silma peal, teavitavad sind toetuste taotlemise võimalustest, aitavad metsatöid korraldada ja tegelevad kogu vajaliku paberimajandusega. Me tunneme seadusi ja järgime neid.
metsaühistu, keskühistu, erametsaomanik, metsamaa
17882
post-template-default,single,single-post,postid-17882,single-format-standard,ajax_fade,page_not_loaded,,qode-child-theme-ver-1.0.0,qode-theme-ver-9.1.2,wpb-js-composer js-comp-ver-4.11.2,vc_responsive

23 dets. Jõulukuuskede kasvatamine nõuab hoolt ja vaeva

Jõuludeks kuuse tuppa toomine on traditsioon, mida järgib pea iga meie pere. Sobiliku kuuse saamiseks on mitmeid viise – kes läheb oma metsa, kes riigimetsa, kes ostab turult või kaubanduskeskuse juurest, kes pakib lahti kunstkuuse ja kes ehib hoopiski mõne maja lähedal kasvava kuuse. Valikuid on palju!

Aga kuidas toimub jõulukuuskede kasvatamine meil siin Eestimaal? Mõnikümmend aastat tagasi oli see üsna tundmatu tegevus, vaid läinud sajandi seitsmekümnendatel prooviti nääripuude kasvatamist tolleaegsetest metsamajandites. Kogemus ei olnud aga kõige parem – kuuseistikud pandi lihtsalt kasvama ja oodati, kuni need on kasvanud müügikõlblikeks ehk siis vähemalt pooleteist meetri kõrgusteks. Mingeid hooldusvõtteid sel ajal ei kasutatud. Kuna aga paljud istandusteks valitud alad olid kuusele ebasobivad ja kuusekesi varastati üsna ohtralt, otsustati esimeste kogemuste järel, et nääripuude kasvatamisega ei tasu tegelda.

Uus üritus (seekord juba jõulupuude kasvatamiseks) sai hoo sisse paarikümne aasta eest. Selleks ajaks oli olemas juba kogemus välismaiste jõulupuudega, peamiselt Soomest oli saadud ka teadmisi, kuidas puukesi müügiks ette valmistada. Praeguseks on aga jõulupuude kasvatajaid mitmeid ning kodumaise puu saamine üsna lihtne.

Jõulukuusk. Metsaühistu

Jõulupuude kasvatamisega tegeleb muude metsamajanduslike ettevõtmiste seas ka Rakvere Metsaühistu juhatuse esimees Meelis Matkamäe.

„Ma ei ole mingi suur kasvataja,“ räägib Meelis. Puud pani ta kasvama seitse aastat tagasi ning eelmisel aastal olid esimesed puud juba „koristamiseks“ sobilikud. Meelis pani kasvama umbes tuhatkond puud ning suurem „saagikoristus“ on tal plaanis mõne aasta pärast. „Seitse-kaheksa aastat läheb korralike jõulupuude kasvamiseks. Aga kõik sõltub siiski pinnasest ja puude kasvukiirusest. Kalendri järgi seda asja väga kindlalt planeerida ei saa, peamine on ikka puude kõrgus ja väljanägemine. Inimesed soovivad ju ilusaid jõulupuid,“ selgitab Meelis Matkamäe.

Kui asjatundmatu inimese jaoks võib jõulupuude kasvatamine tunduda väga lihtsa tegevusena – paned aga puud kasvama ja siis vaid ootad, nõuab see tegelikkuses palju hoolt ja vaeva. „Kaks korda aastas käin kindlasti istanduse läbi. Pidevalt tuleb jälgida, et hein puudele liiga ei teeks, et võra oleks ilus. Iga puu võra tuleb viimastel aastatel pügada iga suvi ja kord kuus niita kogu ala heinast puhtaks. Kui mõne puu võras hakkab auk tekkima, tuleb ka okste kasvu suunata. Varem oli seda raskem teha, tuli oksi kokku siduda, nüüd aga liigub ka meil juba spetsiaalseid „kamme“, millega oksi saab kokku panna,“ räägib Matkamäe.

Tulu tuleb aastate pärast

Jõulukuuskede kasvatamine kiiret tulu ei anna, hoiatavad kogenud kasvatajad. Esimesed kaheksa aastat on ainult kulud, edasi tuleb juba ka tulu, öeldakse. Kogu üritus võib ka ebaõnnestuda ja siis on ainult kahjum. Aga millest alustada, kui on soov hakata jõulupuukasvatamise tegelema?

Esimesena tuleb läbi mõelda oma võimalused – kas mul on kasutada piisavalt maapinda, milline on seal pinnas, kas mul on jõudu (ka finantsvõimakust) ja tahtmist istandust rajada ja hooldada?

Kui vastus neile küsimustele on aus jah, võib juba edasi tegutseda. Esimene asi on istanduse asukoht. Ideaalne kasvukoht on kõrgem ala, kus on kerge langus põhja poole ning mis ei oleks avatud tuultele. Muld peaks seal olema liiva-savine või kruusane. Lõuna-poolne ala ei sobi, kuna seal on suured temperatuuri kõikumised, päikesepõletuse oht ja ka niiskust võib olla vähe.

Muld ei tohiks olla väga viljakas, kuna seal kasvavad puud liiga kiiresti, mistõttu oksaringide vahe on suur ja puid on raske kujundada. Kindlasti ei sobi ka raske savimuld, kuna see on külm ja niiske ning seisev vesi tekitab juurekahjustusi. Hoiduda tuleks ka liigniiskeid ning soiseid piirkondi.

Istandus tuleks ette valmistada nagu tavaline põllumaa – umbrohutõrje, sügiskünd ja kevadel kultiveerida-libestada. Ära tuleks korjata ka kivid, kuna need takistavad hilisemat umbrohutõrjet.

Parimaks kasvatatavaks puuliigiks on meie enda harilik kuusk. Jälgida tuleks istutavate taimede kvaliteeti, mis peaks olema väga hea. Vähemalt esimestel aastatel tuleb istanduses teha umbrohutõrjet, kasvate puude vahet tuleb puhastada mitu korda suve jooksul.

Väga oluline taimede kaitsmine ulukite eest, parim oleks kasvanduse ümber rajada aed, mis on aga kulukas töö. Majapidamise lähedal võivad olla probleemiks ka hiired, kes tükivad taimede koort närima.

Kui puud on juba suuremad, tuleb alustada kuuse kujundamisega jõulupuuks. Kohendada tuleb latvu, okste suunamisega kasvatada täis hõredamad kohad võras, teha kujundlõikust. Kõik see nõuab häid oskusi või palju kogemusi, sest oskamatu lähenemisega saab puu kergesti ära rikkuda.

Aga kas jõulupuude kasvatamine on metsanduslik, aianduslik või hoopiski põllumajanduslik ettevõtmine? Ühte ja ainuõiget seisukohta selles osas pole, aga ilmselt kaldub kaalukauss aianduse poole. Kõige sarnasem on jõulukuuskede kasvatamine viljapuude ja marjapõõsaste kasvatamisega. Nii et kes soovib väga seda tegevust kuhugi lahterdada, võib vaadata aianduse poole.

NB! Artikkel ilmus ka ajakirjas Põllumehe Teataja