Juhus tõi Tarvo metsa - Metsaühistu
Metsaühistud on loodud metsaomanike poolt selleks, et aitada sul leida vastuseid. Toetame erametsade paremat majandamist – meie töötajad hoiavad sinu metsal silma peal, teavitavad sind toetuste taotlemise võimalustest, aitavad metsatöid korraldada ja tegelevad kogu vajaliku paberimajandusega. Me tunneme seadusi ja järgime neid.
metsaühistu, keskühistu, erametsaomanik, metsamaa
17041
single,single-post,postid-17041,single-format-standard,ajax_fade,page_not_loaded,,qode-child-theme-ver-1.0.0,qode-theme-ver-9.1.2,wpb-js-composer js-comp-ver-4.11.2,vc_responsive

08 Feb Juhus tõi Tarvo metsa

„Õpingute käigus sai kiiresti selgeks, et metsandus on väga põnev valdkond, mis vajab hädasti häid spetsialiste, kes meie metsi õigesti majandaks. Koolist saadud teadmised on aidanud teha tööd, mis mulle meeldib. Kuna metsad meie ümbert ei kao kuhugi, siis võib ka kindel olla, et tööd selles sektoris jagub veel pikkadeks aastateks.“

Just nii kutsub ühel Maaülikooli reklaammaterjalil metsandust õppima Tarvo Aasver, EMÜ vilistlane, Põhja-Eesti Metsaühistu juhatuse liige ja metsameister.

Tarvo on üks neid noori haritud metsamehi, kes on oma tööelu sidunud Metsaühistuga. Tööpiirkonnaks on tal Harjumaa, töökohaks Tallinn. Muideks, just Tallinnas ja Harjumaal elab kõige enam erametsaomanikke. Tööd jätkub veel pikkadeks aastateks, usub Tarvo.

Tarvo Aasver Metsaühistu

Tarvo töö on paljuski metsaomanikega suhtlemine ja nende nõustamine

Kui tihtilugu võib pühendunud ametimeestega rääkides kuulda ka seda, et just see amet oli neile juba lapsest saadik südamelähedane, siis Tarvo tunnistab päris ausalt, et tema lapsena metsamehe ametist ei unistanud. Ka ei olnud metsandus Tarvole peale gümnaasiumi lõppu esimene valik. Teine hoopis. Aga teatavasti inimene mõtleb, Jumal juhib ja nii saigi Tarvost viie aastaga haritud metsamees. Ise meenutab ta seda nii: „Metsandusse sattusin juhuslikult. Gümnaasium sai läbi ja tuli hakata tegema edasiseks valikuid. Alguses oli mul tegelikult üks teine mõte, aga paraku ei õnnestunud seal katseid läbida ja jäin esimesena joone alla. Teiseks valikuks oli mul aga metsandus ja nii ma maaülikooli metsandust õppima läksingi. Viis aastat õppisin siis.

Pärast lõpetamist hakkasin tööd otsima. Esialgu tundus, et polegi nii lihtne seda leida. Läbi tuttavate sattusin SMI (statistiline metsainventeerimine) juurde, aitasin seal takseerida ja mõõta. Algul oli väga keeruline ja võõras kõik see asi, aga seal sain tegelikult sellise esmase metsanduskogemuse.

Kuna see ei olnud aga stabiilne töö, hakkasin muud otsima. Esialgu olin ühes puidutööstuses, edasi tuli aga juba Põhja-Eesti Metsaühistu, kus läheb juba viies aasta.

Tegelikult ka Põhja-Eesti Metsaühistusse sattusin tööle juhuslikult. Saatsin mitmele poole CV-sid ja äkki üks sõber märkas metsaühistu tööpakkumist. Ja nii ma sinna jõudsingi,“ räägib Tarvo.

Oma tööd Põhja-Eesti Metsaühistus iseloomustab Tarvo kui äärmiselt vaheldusrikast. „Töö on mitmekülgne ja põnev, vahel isegi liiga mitmekülgne, nii et ei jõua kõike korraga äragi teha,“ räägib ta.

„Olen metsameister, see tähendab, et peaksin peamiselt tegelema raiete korraldamisega. Aga ühistus tuleb teha kõike, metsaomanikega suhelda, paberitööd teha. Mitmekülgne peaab olema. Eelmisest aastat olen ka konsulent, annan nõu.“

Tarvo Aasver - Metaühistu

Tarvo on Metsaühistut tutvustanud ka Maamessil

Konsulendi juurde tulevad väga tihti ka niinimetatud „algajad“ metsaomanikud ehk siis inimesed, kes metsamajandamisest suurt midagi ei tea. Kuna keskmine Eesti metsaomanik on keskealine meesterahvas, uurin Tarvolt, et kas noore mehe juttu ka kuulatakse? Või öeldake, et mida sa ka tead, saa enne vanemaks? Selle küsimuse peale hakkab Tarvo aga naerma ja selgitab: „Metsaomanikke on muidugi mitmesuguseid, aga keegi pole veel öelnud, et mis sa poiss seletad siin. Võibolla mõni mõtleb, et tuleb siin mingi noor õpetama, aga nii öeldud ei ole. Vast ikka kuulatakse seda, mida räägin, mitte ei vaadata, kes räägib.

Teine teema on muidugi nende inimestega, kes tulevad nõu küsima, aga enda arvates teavad juba ennegi väga täpselt, kuidas asjad metsas ja metsanduses peavad käima. Nendega suhtlemine on jah … keeruline, aga see ei sõltu vanusest. Ega nad minust kaks korda vanemat metsameest ka ei kuulaks,“ muigab Tarvo.

Hetkel metsanduse ümber valitsevast poleemikast Tarvo rääkida ei soovi. Mainib vaid, et praegu räägitakse metsandusest liigagi palju. „Mina neil aruteludel silma peal ei hoia, keskendun töötegemisele,“ sõnab ta. Ja seda töötegemist metsanduses kavatseb ta jätkata veel pikkade aastate jooksul. „Praegu küll ei näe põhjust siit välja minna,“ kinnitab mees.