Juulikuine torm laastas Valgamaa metsi - Metsaühistu
Metsaühistud on loodud metsaomanike poolt selleks, et aitada sul leida vastuseid. Toetame erametsade paremat majandamist – meie töötajad hoiavad sinu metsal silma peal, teavitavad sind toetuste taotlemise võimalustest, aitavad metsatöid korraldada ja tegelevad kogu vajaliku paberimajandusega. Me tunneme seadusi ja järgime neid.
metsaühistu, keskühistu, erametsaomanik, metsamaa
15393
post-template-default,single,single-post,postid-15393,single-format-standard,ajax_fade,page_not_loaded,,qode-child-theme-ver-1.0.0,qode-theme-ver-9.1.2,wpb-js-composer js-comp-ver-4.11.2,vc_responsive

09 juuli Juulikuine torm laastas Valgamaa metsi

Juuli esimesel pühapäeval Lõuna-Eestis möllanud torm tegi suurt kahju Valgamaa metsades. „Täpsed kahjud pole veel määratud, aga jutt käib ikkagi sadadest kui isegi mitte tuhandetest hektaritest,“ hindab tormikahjustusi metsades Valgamaa Metsaühistu juhatuse liige Atso Adson.

„Enim tundub olevat pihta saanud riigimets,“ võtab Adson nähtut-kuuldut kokku. „Koiva piirkond, Laanemetsa, Taheva, Koobassaare, Karula,“ loetleb ta enam kahjustatud piirkondi. Ning nendib, et palju rohkem pole ta isiklikult jõudnud ringi sõita. „Olen hetkel Taheva ja Karula valdadesse nii-öelda kinni jäänud. Seal on asi kõige hullem. Otepää suunal on ka teateid, lähen sinna ka tiirutama. Hullemini on torm mõjunud just harvendatud ja looduspargis nõutud lõppraie erinevate järkudega metsadele. On teada, et hõrendatud puistud on tugevamatele tuultele vastuvõtlikumad ning nüüd lõi see üsna selgesti välja,“ räägib Adson. „Aga torm pole säästnud ka inimesest puutumata vanu metsi. Kohati on maas suured salud üle 100 aastasi mände, võimsaid puid, mis justkui ei tohikski murduda,“ lisab ta.

Metsaomanikel, kelle metsad jäävad tormi piirkonda, soovitab Atso Adson metsa kiiresti üle kontrollida. „Esmalt peaks metsaomanik veenduma, kas kahjustusi üldse on ja kui on, siis mis eraldustel torm liiga tegi.“ Metsa kontroll olekski Adsoni sõnul esimene ja kõige olulisem asi. Kui tormikahjusid on, tuleb metsaomanikul aga hakata tegelema asjaajamisega.

„Kui torm on metsa kahjustanud, tuleb metsaomanikul kiiremas korras täita tavalise metsateatise blankett kahjustuste kohta, eraldise number, eraldise pindala, kahjustuse tüüp 3 (torm) ja viimases kastis ka peamised kahjustunud puuliikide lühendid,“ selgitab Adson.

„Samas võib järgmisele reale kirjutada kohe ka raiesoovi, kui on tegemist nagunii raieküpse eraldusega ja enamus eraldusest on hävinud. Mahu võib võtta metsakavast. Eks kasvama võib ju jätta need puud või tukad, mis ei ole murdunud ega kaardunud ja kus on tuleviku mõistes mingi loogiline ala terve. Üksikuid eraldusesiseseid pääsenud puid pole küll mõtet säilitada.

Harvendusraie ealisel eraldusel ei tohi ise otsustada, et soovid lageraiet teha. Sinna võib küll lisareana kahjustuse rea alla kirjutada sanitaarraie ja eralduse täispindala, aga mahu määramine on üsna subjektiivne. Selliste eralduste puhul peab ootama Keskkonnaameti spetsialisti ekspertiisiakti ja alles siis täitma sellest tulenevate soovituste kohane lisateatis.

Kui metsaomanik ise ei oska või ei saa metsateatist täita, võib otse piirkondliku Keskkonnaameti esindaja üles otsida või pöörduda lähimasse metsaühistusse abi saamiseks,“ jagab Valgamaa Metsaühistu esindaja nõuandeid.

„Saega metsa minna võib siis, kui paberid korras,“ rõhutab Atso Adson. „Tormikahjusid võib hakata likvideerima peale kahjustusteatise esitamist ja Keskkonnaameti poolt vastu võtmist. Kuna tegu on eriolukorraga ja ametkonnad teevad kõik endast oleneva, et menetlustoiminguid kiirendada, ei jõuta nagunii kõiki piirkonna pabereid hetkega vormistada. Õnneks on ka mainitud, et kohe ei hakata karistama neid metsaomanikke, kes kahjustusi likvideerivad ajal, mil esitatud metsateatis ei ole veel jõudnud kehtima hakata. Peamine on see, et paber on menetluses. Ja kuna puidu metsast saeveskisse transpordi ja turustamise eelduseks on kehtiva ja raiet lubava märkega metsateatise olemasolu, siis ei saa puitu enne selle dokumendi jõustumist nagunii liigutada. Kehtib loomulikult ka oma tarbeks lubatud 20 tihumeetri määr kinnisasja kohta. Sellise mahu raiumise puhul pole metsateatis vajalik.

Tegelikult – kui mets on nagunii maas, siis ei saa kaua oodata.“

Küll aga rõhutab Adson seda, et metsatöödega EI VÕI kohe peale metsateatise esitamist alustada need metsaomanikud, kelle mets on kaitsealadel, Natura aladel või veekogude kaitsetsoonis. Neil juhtudel tuleb esmalt kahjuteatis kiirelt teele läkitada ja töödega alustada alles siis, kui ekspertiisi otsus on käes.

Tööga võiksid oodata need, kellel on valdavalt kaasikute tormiheide, lisab Adson. „See tähendab, et puud on koos juurtega pikali, aga mingi mahl veel tüves liigub. Saeveskid on puhkamas ja materjal säilib paremini, kui on maaga veidi kauem ühenduses. Kui on aga puud ikka murdunud, siis peaks kohe hakkama koristama,“ räägib Adson. Ning nendib, et temal on ju hea soovitada, et kas-see-või-teine. „Seni olen näinud ikkagi mõlemat sorti kahju koos – nii heide kui murd. Ja ei saa ju toimetada üle nende puude, mis justkui võiks veel veidi oodata. Töid tuleb teha ikka järjest. Valik ei ole lihtne ja majanduslik kahju omanikule tekib nagunii“ võtab Adson teema kokku.

„Puidumahu järsk turuletulek kesk suve tekitab kindlasti mingi reaktsiooni nii hindade kui vastuvõtuvõimaluste ja limiitide osas. Kerge ei saa kellelgi olema, ei puidu omanikel ega saeveskitel. Kahjuks peab taas hakkama saama eestlasliku pika meele ja kannatlikkusega. Närvilisena näivas e. teisisõnu puidu kiire riknemise olukorras ei ole lahendused lihtsad. Ringi hakkavad tiirutama „abi pakkujad“ ja vahendajad, kes on varmad omanike halba olukorda omakasupüüdlikult ära kasutama. Mõistlik on enne kokkulepete sõlmimist teha mingisugunegi taustauuring ostja või teenusepakkuja suhtes. Ja väga oluline on kokkuleppe saavutamisel sõnad, numbrid jm olulised faktid lepingusse kirja ka panna. Lihtsalt soe käepigistus metsa ääres võibki selleks jääda, edasi võib hakata omanikule paras kannatuste rada ja aastatepikkune kadunud puidumahtude, -rahade ning sooja abikäe pakkuja tagaajamine,“ analüüsib Atso Adson olukorda.

Lõpetuseks kordab Valgamaa Metsaühistu juhatuse liige üle oma kõige olulisema sõnumi erametsaomanikele – kindlasti peaksid omanikud peale tormi tundma muret oma metsa seisukorra pärast. Ka siis, kui mets ei olnud teadaolevas tormipiirkonnas, tuleks kas ise käia vaatamas, või kui ise ei saa, siis paluda mõnda tuttavat, naabrit või metsaühistut. Kindlasti tuleb jälgida hoolikalt ka meediakanaleid, sest ametkonnad võivad menetlustoimingute korda kriisiolukordades erandkorras muuta.

Foto: Paul Poderat/Valgamaalane (avaldatud ajaleht Valgamaalane loal).

Valgamaa Metsaühistu juhatuse liikme Atso Adsoni sõnul on pildil mets, kus ühistu korraldamisel tegid varakevadel tööd samad mehed, kes tegutsevad seal ka praegu. „See punane Komatsu harvester – see on meie koostööpartneri masin ja meie ühistu ja samade meeste poolt tehti samal langil varakevadel harvendusraiet, ehk siis masin on ringiga samas kohas tagasi. Mets oli omanikule tõeline silmatera ja 20-30 aasta pärast oleks …. Aga nüüd on see pensionisammas enamasti horisontaalis ja üsna katki.

Sama harvesterimees läks oma käega kujundatud metsaomaniku tulevikupuistut lõplikult “niitma”. Ja nii 12 hektarit järjest. Lisaks ümberringi riigimets, millest ka midagi järele ei jäänud. Väga sümboolne ja samas traagiline pilt…“