Kasemahl - Kask jookseb - Kevad metsas - Metsaühistu
Metsaühistud on loodud metsaomanike poolt selleks, et aitada sul leida vastuseid. Toetame erametsade paremat majandamist – meie töötajad hoiavad sinu metsal silma peal, teavitavad sind toetuste taotlemise võimalustest, aitavad metsatöid korraldada ja tegelevad kogu vajaliku paberimajandusega. Me tunneme seadusi ja järgime neid.
metsaühistu, keskühistu, erametsaomanik, metsamaa
18168
post-template-default,single,single-post,postid-18168,single-format-standard,ajax_fade,page_not_loaded,,qode-child-theme-ver-1.0.0,qode-theme-ver-9.1.2,wpb-js-composer js-comp-ver-4.11.2,vc_responsive

19 Mar Kask jookseb!

Kes tahab maiustada kasemahlaga, peab kiirustama – kask jookseb! Isegi varajast kevadet kõrvale jättes on nüüd käes õige aeg kasemahla kogumiseks.

Kased annavad mahla varakevadel, märtsi lõpus-aprilli alguses. Oluline on tähele panna ööpäeva keskmist temperatuuri – see peaks olema +4 kraadi ümber. Kontrollimaks, kas mahl juba liigub, pole vaja puu tüve torkima hakata, aitab oksakese murdmisest – kui murdekohta ilmub tilk, ongi mahlaaeg alanud. Kasemahla jooksmise aeg on umbes kaks-kolm nädalat.

Mahlakogumist tuleks alustada sobiva puu valimisest. Hea mahlapuu on vähemalt 20 sentimeetrise diameetriga, terve, arenenud võraga. Puu võiks kasvada päikesepaistelises kohas. Samuti tuleb arvestada omandiõigustega – mahla ei tohi omaniku loata koguda võõral maal kasvavalt puult, sest mahlakogumine kahjustab puud. Mingil juhul ei tohiks koguda mahla suurtes linnades ega suurte teede läheduses, kus pinnas võib olla saastunud.

Kasemahl. Metsaühistu

Kuidas aga mahl puust kätte saada? Kui aastaid tagasi kasutati selleks peamiselt lepapuust voolitud tila, siis nüüd on üle mindud voolikutele. Voolikuga mahla kogumisel on tilaga võrreldes mitmeid eeliseid – puusse puuritud auk on väiksem ning voolavale mahlale ei pääse samuti mahlamaiad putukad ligi.

Puusse auku teha on kõige lihtsam akutrelliga, piisab umbes pliiatsijämedusest august. Meeles peab pidama, et üle 30 millimeetrine auk võib puud oluliselt kahjustada. Auku torgatakse voolik, mille teise otsa alla seatakse kogumisnõu. Hea, kui see on kaanetatud ja kaanes vooliku jaoks ava – siis liigub tüvest nõrguv puumahl õhuga kokku puutumata otse kogumisanumasse.

Kui mahl enam ei jookse, tuleb puuritud auk punniga sulgeda. See ei kõrvalda küll kogu kahju, kuid ilma selleta on puu kuivamisoht suurem. Samuti aitab punn puust haigusi eemal hoida.

Mahla saab lasta ka tüvesse auku puurimata – selleks lõigatakse umbes sõrmejämeduse oksa otsa lõige ja seotakse oksa külge plastpudel nii, et mahl tilguks otse pudelisse.

Mahla saab koguda seni, kuni mahl muutub sogaseks ja halvalõhnaliseks.

Puumahl annab tervist

Kase- ja vahtramahla tervislikkust on rahvas hinnanud juba aastasadu. Praeguseks on rahvatarkusele lisandunud ka teadus – kase- ja vahtramahl on tervislikud, vitamiini- ja mineraalirikkad, ideaalsed organismi puhastamiseks, kevadise väsimuse peletamiseks, jõu kogumiseks. Joogina annab kasemahl palju C-vitamiini, aitab võidelda põletikega, aitab liigesevalude, neerukivide, seedimis- ja vererõhuprobleemide korral. Vahtramahl aitab lisaks muule seedimist parandada ja immuunsüsteemi tugevdada.

Kasemahl seisab külmikus umbes nädala. Kui on soov seda pikka aega hoida, tasub seda sügavkülmutada. Käepärane on mahl külmikusse panna väikeste pooleliitriste pudelitega ja siis vajadust mööda sulada lasta ja juua. Eriti mõnus on puumahla suvel randa kaasa võtta või juua pärast sauna õlle asemel.

Märksõnad:
,