Keskkonnaminister andis lootust metsatoetuse summade kasvuks
Metsaühistud on loodud metsaomanike poolt selleks, et aitada sul leida vastuseid. Toetame erametsade paremat majandamist – meie töötajad hoiavad sinu metsal silma peal, teavitavad sind toetuste taotlemise võimalustest, aitavad metsatöid korraldada ja tegelevad kogu vajaliku paberimajandusega. Me tunneme seadusi ja järgime neid.
metsaühistu, keskühistu, erametsaomanik, metsamaa
16854
single,single-post,postid-16854,single-format-standard,ajax_fade,page_not_loaded,,qode-child-theme-ver-1.0.0,qode-theme-ver-9.1.2,wpb-js-composer js-comp-ver-4.11.2,vc_responsive

07 Nov Keskkonnaminister andis Põlvamaal lootust metsauuendustoetuse summade kasvuks

Keskkonnaminister Siim Kiisler tõdes Põlva Metsaühistut külastades, et metsaühistud on teinud erametsaomanikke ühendades ja neile teenuseid pakkudes väga head tööd. Pealinna kaasa võttis keskkonnaminister mitmed küsimused ja probleemid, millele kiiret lahendust ei ole.

Kohtumisel Põlvamaa Metsaühistus tulid jutuks mitmed erametsaomanike jaoks olulised probleemid – metsataimede nappus, siseriiklike toetuste teema ning erametsomanike maksustamine. Neist kõige keerulisemaks võib pidada maksuteemat. „Käesoleval aastal jõustunud tulumaksuseaduse muudatused ja abikaasade ühisdeklaratsioonide kadumine on päris paljuräägitud teemad, kuid praegune maksusüsteem suunab väikemetsaomanikke pigem metsamaa müümisele,“ rääkis ühistu juhatuse liige Tarmo Lees. Olukord on selline, et kui omandireformi käigus tagastatud metsamaa müük on tulumaksuvaba, siis sealt raiutava metsamaterjali või kasvava metsa raieõiguse müüki maksustab riik täies ulatuses tulumaksuga. Nii ongi väikemetsaomanikud pahatihti valinud metsamaa müügi kui neile hetkel majanduslikult kasulikuma tehingu.

Keskkonnaminister Siim Kiisler Metsaühistu

Pikemalt peatuti metsataimede, eriti Eestis kasvatatud paljasjuursete kuusetaimede nappusel. Kuigi ligi kolmveerand erametsaomanikest nõuab just vastupidavat ja elujõulisemat paljajsjuurset kuusetaime, on puukoolidest saadaval eelkõige kiirelt kasvatatav, kuid rohkem hooldamist nõudev potitaim. Minister nentis, et probleem on tõsine, kuid lootis, et Eesti puukoolid suudavad juba lähiaastatel rahuldada kogu Eesti vajaduse metsataimede järele. „Puukooli külastades sain aru, et need taimed vajavad kasvamiseks paar aastat aega. Ühistud aga ütlevad, et taimi on vaja täna. Olukord on keeruline, kuid taimetootjad kindlasti pingutavad,“ sõnas minister.

Taimeteemaga on otseselt seotud ka uuendustoetuse nappus. Tänu ühistute tegevusele on viimastel aastatel kasvanud oma metsa uuendavate erametsaomanike arv, samas toetuse kogusumma pole kasvanud. Minister tunnistas, et rohkemate toetusetaotlejate puhul on lõpptulemuseks selline väljamakstav summa, mis ei vasta inimeste ootustele. „Siin on lahenduseks otsida neid rahalisi vahendeid juurde,“ selgitas Kiisler. „Praegu on Riigikogus pooleli üks suur arutelu, mis puudutab Keskkonnaministeeriumi esitatud eelnõud keskkonnatasude seaduse muutmiseks. Me tahame seda asja nii ümber korraldada, et metsandustoetuste raha liiguks ministeeriumilt otse Erametsakeskusele ja siis me saame nende summadega lihtsamalt ümber käia. Ma ei julge praegu numbreid lubada, aga ma arvan, et meil on võimalik parandada seda olukorda,“ kinnitas keskkonnaminister.

Põgusalt peatus minister ka uue metsanduse arengukava arteludel. Tema hinnangul on kolm olulisemat teemat, mis tuleb laiemalt läbi rääkida, metsa majandamise intensiivsus ehk raiemahtude teema, innovatsioon metsanduses ja puidutööstuses ehk puidu suurem väärindamine ja kolmandaks metsade kaitse – kui palju peaksime metsi hoidma range kaitse all. Kindlasti tuleb leida mingi mõistlik piir, kinnitas Siim Kiisler.