Keskmine metsaomanik aastal 2009 - Metsaühistu
Metsaühistud on loodud metsaomanike poolt selleks, et aitada sul leida vastuseid. Toetame erametsade paremat majandamist – meie töötajad hoiavad sinu metsal silma peal, teavitavad sind toetuste taotlemise võimalustest, aitavad metsatöid korraldada ja tegelevad kogu vajaliku paberimajandusega. Me tunneme seadusi ja järgime neid.
metsaühistu, keskühistu, erametsaomanik, metsamaa
17387
post-template-default,single,single-post,postid-17387,single-format-standard,ajax_fade,page_not_loaded,,qode-child-theme-ver-1.0.0,qode-theme-ver-9.1.2,wpb-js-composer js-comp-ver-4.11.2,vc_responsive

17 Jun Keskmine metsaomanik aastal 2009

Milline on Eesti keskmine erametsaomanik? Sellele küsimusele vastas Metsaühistu läinud aastal, kui panime kokku koondportree Aivar Tammest – Harjumaal elavast erametsaomanikust. Nüüd vaatame aga kaugemale ajalukku ja portreteerime Andres Tamme – keskmist metsaomanikku aastast 2009. Etteruttavalt võib öelda, et erinevusi Aivarist väga palju ei ole, eriti mis puudutab metsaomandit. Andrese elluäratamiseks kasutasime aastaraamatu Mets 2009, uuringu „Eesti erametsaomandi struktuur ja kasutamine 2015. aastal“ ning Statistikaameti andmeid.

EESTI KESKMINE METSAOMANIK AASTAL 2009 – ANDRES TAMM

Kõrgharidusega, vanus 46 aastat, sündinud märtsikuus, elukoht Harjumaal. Andrese metsamaa suurus on 6,1 hektarit ning see asub ühel katastriüksusel Harjumaal. Andres on üks 93271-st Eesti erametsaomanikust.

Metsaomanikuks sai ta hiljuti, kui sai kätte omandireformi käigus tagastatud metsamaa. Tegu on metsaga, millest 27% on küpset, 12% valmivat, 39% hektarit keskealist, 5% latimetsa ja 1% hektarit noorendikku. Ehk metsa vanuseline jaotus kopeerib enam-vähem täpselt kogu Eesti metsa vanuselist jaotust.

Kasvukoha järgi on Andrese mets palumets (kõige levinum metsatüüp Harjumaal), kus peaks kasvama kõige enam mändi. Kuna aga Andrese mets on statistiline keskmine, siis tema metsas kasvab peamiselt kaske (32%), veidi vähem mändi (27%) ja kuuske (25%) ning veidi ka halli leppa (9%). Keskmine puidu tagavara on ühel hektaril 188 m3.

Metsaomanik. Metsaühistu

Suure tõenäosusega ei ole Andrese mets inventeeritud, sest 2010. aastal oli Harjumaa erametsadest inventeeritud vähem kui pool. Seega pole Andresel ka kehtivat metsakorralduskava ning erametsaomanikele suunatud toetusi ta taotleda ei saa (erinevaid toetusi sai 2010. aastal vaid 4,6% erametsaomanikest). Ka ei kuulu Andres veel Metsaühistu ridadesse (2010. aastal oli ühistegevusega liitunud vaid 2,6% erametsaomanikest).

Keskmine metsaomanik ei olnud 2009. aastal eriti aktiivne metsa majandaja (erinevaid metsamajanduslikke tegevusi kavandas 2010. aastal vaid 12% füüsilistest isikutest metsaomanikke), seega pole Andresel vaja planeerida ka metsauuendust, mida 2009. aastal plaanisid erametsaomanikud teha vaid 6% neile kuuluvast metsamaa pindalast.

Mille poolest erineb siis Andres Aivarist ehk mis on peamised erinevused 2009. ja 2018. aasta erametsaomanike vahel? Eelkõige on kasvanud erametsaomanike aktiivsus oma metsa majandamisel. Kui 2009. aastal planeerisid oma metsas erinevaid töid vaid vähesed metsaomanikud ning rõhuv enamus neist uuendusraieid, siis kümne aastaga on oluliselt kasvanud erametsaomanike soov ja tahe tegeleda ka metsauuenduse ning hooldusraietega. Samuti on kasvanud erinevaid toetusi taotlevate ja neid ka saanud metsaomanike arv. Kõige olulisem on aga erametsaomanike aktiivne liitumine ühistegevusega – kui 2010. aastal oli metsaühistutega liitunud 2,6% erametsaomanikest, siis praeguseks on metsaühistutes juba kümnendik erametsaomanikest!