Konsulent on metsaomaniku esimene abiline - Metsaühistu
Metsaühistud on loodud metsaomanike poolt selleks, et aitada sul leida vastuseid. Toetame erametsade paremat majandamist – meie töötajad hoiavad sinu metsal silma peal, teavitavad sind toetuste taotlemise võimalustest, aitavad metsatöid korraldada ja tegelevad kogu vajaliku paberimajandusega. Me tunneme seadusi ja järgime neid.
metsaühistu, keskühistu, erametsaomanik, metsamaa
18305
post-template-default,single,single-post,postid-18305,single-format-standard,ajax_fade,page_not_loaded,,qode-child-theme-ver-1.0.0,qode-theme-ver-9.1.2,wpb-js-composer js-comp-ver-4.11.2,vc_responsive

25 mai Konsulent on metsaomaniku esimene abiline

Metsaühistute liikmeskonnas on väga palju metsaomanikke, kes on ühistuni jõudnud konsulendi vahendusel. Aga kes see konsulent on ja mida ta teeb? Ja mis vahe on konsulendil ja konsultandil?

„See on väga hea küsimus, esimese hooga ei oskagi lühidalt vastata,“ muigab metsanduskonsulent Ülle Läll. Viisteist aastat atesteeritud konsulent olnud Ülle on muude toimetamiste seas tegelenud aktiivselt ka metsanduse nõuandeteenuse edendamise ja selle kvaliteedi tõstmisega. Küsimusele vastates toob ta aga paralleeli ettevõtlusest: „No ütleme, et konsultant oleks see, kes nõustab mingit ettevõtet juhtimise osas, strateegiliselt. Konsulent aga annaks nõu ühe kindla protsessi tegemiseks. Nii on see ka metsanduses – metsanduskonsulendid nõustavad metsaomanikke metsandusküsimustes.

Eestis on konsulentide süsteem väga hästi välja arenenud, probleem on aga selles, et metsaomanikud ei taha alati seda nõu küsida. Pahatihti jõutakse konsulendi juurde alles siis, kui midagi paha on juba toimunud, aga võiks ju varem nõu küsida,“ räägib Ülle.

Suurem osa metsanduskonsulentidest tegutseb metsaühistute juures, olles vahel ühistus ka ametis. Üks neist on Põhja-Eesti Metsaühistu metsameister ja konsulent Tarvo Aasver. Tema sõnul võib nõustamised jaotada kaheks – ühed on lühinõustamised, kui inimene helistab küsib mingi konkreetse küsimuse – puidumüügi, istutamise, raiete või mingi muu sellise asja kohta. Teine variant on pikem koostöö, kus väga tihti algab kõik metsamajandamise kava tellimisest. „Tuleb inimene ja uurib, mida oma metsaga teha võiks. Kava tal reeglina ei ole, siis soovitan selle tellida ja vajadusel aitan tellida. Kui metsamajandamise kava on valmis, vaatame selle koos üle ja seletan inimesele, mida seal on öeldud ja milliseid töid võiks selle alusel ette võtta. Koos arutame, kuidas oleks mõistlik tegutseda. Väga tihti jõuame ka uuendustöödeni välja – milliseid taimi oleks vaja istutada, kuna ja kuhu. Põhiline ongi töödega seotud küsimused. Palju on ka toetustest juttu, aga tihti olen ma ise inimesi toetusteni suunanud, sest metsaomanikud alati neist ei tea. Nii ma räägingi neile siis, et kui teeme mingit tööd, siis on ka toetuse saamise võimalus. Ja kui vaja, paneme ka tööde plaani paika ning ühistu abil korraldame nende tegemise.“

Konsulent. Nõustamine. Metsaühistu

Aeg-ajalt on ka küsitud, kas konsulentide ja metsaühistute seos ei tekita huvide konflikti. Tarvo sõnul pole seda vaja karta. „Esiteks ei varja ükski konsulent oma seotust ühistuga. Teiseks ei ole ühistud kasumi peal väljas, vaid on metsaomanike mittetulundusühingud. Ja kolmandaks pakub konsulent välja vaid võimalusi, mitte ei ütle, et nüüd peab nii või naa tegema. Metsaomanikul on alati valikuvabadus.“

Ka Ülle Läll ei pea konsulentide sidet ühistute või üldse metsanduse ettevõtlusega suureks ohuks. „Muidugi ei saa ma anda välja garantiid , et absoluutselt kõik konsulendid on absoluutselt ausad ja omakasupüüdmatud. Aga selleks ongi konsulentide sõltumatuse deklaratsioon, et vältida nõustamise erapoolikust. Metskonsulendi metsanduslik ettevõtlus nõu andmisel on pigem hea, sest nii on tal ka praktilised kogemused neist asjadest, mida ta metsaoomanikele soovitab.“

Kes on konsulent?

Konsulendid on metsanduse spetsialistid, kes oma teadmisi ka kutseeksamil tõendanud. Nende ülesandeks on anda metsaomanikele erapooletut nõu erinevatel metsateemadel, võttes arvesse metsaomaniku huve ja eesmärke oma metsa hoidmisel ja majandamisel. Konsulentide erapooletust nõuab nende kutse-eetika. Lisaks on suur osa neist allkirjastanud sõltumatuse deklaratsiooni, kus avalikustanud oma võimaliku seotuse metsandusvaldkonnas tegutsevate ettevõtetega (allikas: Erametsakeskus).

Kellele annab konsulent nõu?

Tavaliselt tegutsevad konsulendid metsaühistute juures. Need on metsaomanike endi poolt loodud organisatsioonid, mille liikmeteks on kohalikud metsaomanikud. Metsaühistu kaubamärgiga liitunud kaheksas ühistus on metsaomanikele esmane nõuanne tasuta, arve võidakse esitada otseste kulude eest – näiteks konsulendi sõidukulud metsa. Selle teenuse osutamist rahastab osaliselt Eesti riik läbi ühistutele suunatud nõuandetoetuse. Samas on meil ka ühistuid, kes seda toetust ei saa ning nende teenuste eest tuleb tasuda metsaomanikel endil.

Küsi konsulendilt nõu

Sa ei ole kindel, mida oma metsaga teha või kuidas selle väärtust tõsta? Tule ja pea konsulendiga nõu! Metsaühistu kohalikes ühistutes on metsaomanikele esmane nõuanne tasuta.

Leia lähim Metsaühistu ja tule tasuta nõustamisele

 

Koos oleme paremad peremehed

 

Metsaühistu 10
Metsaühistu tähistab kümne aasta möödumist metsaühistute ühistegevuse algusest.
Loe lähemalt