Läänemaa Metsaühistu valmistub kevadiseks metsauuendamiseks - Metsaühistu
Metsaühistud on loodud metsaomanike poolt selleks, et aitada sul leida vastuseid. Toetame erametsade paremat majandamist – meie töötajad hoiavad sinu metsal silma peal, teavitavad sind toetuste taotlemise võimalustest, aitavad metsatöid korraldada ja tegelevad kogu vajaliku paberimajandusega. Me tunneme seadusi ja järgime neid.
metsaühistu, keskühistu, erametsaomanik, metsamaa
15789
post-template-default,single,single-post,postid-15789,single-format-standard,ajax_fade,page_not_loaded,,qode-child-theme-ver-1.0.0,qode-theme-ver-9.1.2,wpb-js-composer js-comp-ver-4.11.2,vc_responsive

01 Feb Läänemaa Metsaühistu valmistub kevadiseks metsauuendamiseks

Läänemaal Noarootsi vallas võis eelmisel nädalal uudistada võimsate masinate tööd raielankidel. Tegu polnud siiski metsalangetamisega, vaid uue metsa kasvama panemiseks vajalike ettevalmistusega. Läänemaa Metsaühistu alustas maapinna ettevalmistamist, et kevadel sobivate ilmade saabumisel istutada lankidele noored puud.

Läänemaa Metsaühistu tegevjuht Mikk Link

„Peamiselt lähevad siia kuused,“ räägib Läänemaa Metsaühistu tegevjuht Mikk Link. „Tavaliselt talvel maapinna mineraliseerumist teha ei saa, kuna maapind on külmunud. Kuna sel aastal on talv väga soe ning pinnas pehme, siis on raske teha metsamaterjali raiet ja kokkuvedu. Et palkide kokkuveo masinale rakendust saada, panime samale masinale metsaadra järgi ning teeme hoopis ettevalmistusi istutamiseks. Kui ilmad peaks külmenema ja ader maasse ei tungi, võetakse ader ära ning minnakse jälle raie objektile,“ selgitab Link.

Väljaveomasinat saab kasutada ka metsauuendustöödel.

Mikk Link kiidab ka Läänemaa metsaomanikke, kes planeerivad metsas tehtavat pikemat aega ette. „Konkreetselt siin on omanikuks rootslane – rannarootslaste järeltulija. Tema ei soovi metsast kiiret kasu saada, vaid mets korda teha, et tulevikus kasvaks siin ilus mets. Omanik usaldab ühistut ja nii saame me töid pikemalt planeerida,“ selgitab Mikk Link. Ja lisab, et taoline suhtumine iseloomustab paljusid Läänemaa metsaomanikke. „Eks metsaomanik peabki pikemalt ette mõtlema. Näiteks metsauuendusele tuleb mõelda juba enne raiet. Siinkandis on probleemiks ka liigvesi – pea sada aastat tagasi rajatud kuivenduskraavid on umbes ja vesi ei pääse jooksma. Võimalusel puhastame vanu kraave ja paneme veed jälle voolama. Lõpptulemusena saab mets parema kasvuhoo,“ räägib metsamees.

Sealsamas lähedal on Läänemaa meestel näidata ka lank, kus parasjagu tehakse samuti maapinna ettevalmistust, kuid teistmoodi – kopp tõmbab kamara maast lahti ja keerab selle ümber. „Proovime, kuidas õnnestub,“ sõnab Link ja lisab, et sellist tööd tehakse Läänemaa Metsaühistus esimest korda. „Tegu on mätastamise või küngaste rajamisega, nagu seda nimetatakse. Mõte on selles, et liigniiskele pinnasele tekiksid kõrgemad kohad, kus puu saaks kasvada. Aga et teeme seda esimest korda, siis tulemuses väga kindel ei ole. Peame siia leidma hästi kogenud metsaistutajad, kes oskavad puudele õige koha leida,“ räägib Link.

Liigniisketel maadel tuleb maapind enne metsauuendust mätastada.

Läänemaa Metsaühistu planeerib metsades tehtavaid töid nii pikalt ette kui võimalik. „Suurem hulk metsaomanikke on meiega ühte meelt, et metsas uisa-päisa tegutseda ei saa,“ sõnab Mikk Link. „Kuid omanikke on erinevaid ja neid, kes tahavad midagi kiiresti ja ootamatult teha, on muidugi ka. Ühistu peab siis vaatama, kas saame omaniku soovidega kaasa minna või oleks otstarbekam hoogu maha võtta. Omaniku usaldus ühistu vastu on siinkohal oluline,“ räägib Link.


Läänemaal pandi väljaveotraktor maapinna ettevalmistustöid tegema.