Metsaandide korjamisel tuleb arvestada lihtsate reeglitega - Metsaühistu
Metsaühistud on loodud metsaomanike poolt selleks, et aitada sul leida vastuseid. Toetame erametsade paremat majandamist – meie töötajad hoiavad sinu metsal silma peal, teavitavad sind toetuste taotlemise võimalustest, aitavad metsatöid korraldada ja tegelevad kogu vajaliku paberimajandusega. Me tunneme seadusi ja järgime neid.
metsaühistu, keskühistu, erametsaomanik, metsamaa
17443
post-template-default,single,single-post,postid-17443,single-format-standard,ajax_fade,page_not_loaded,,qode-child-theme-ver-1.0.0,qode-theme-ver-9.1.2,wpb-js-composer js-comp-ver-4.11.2,vc_responsive

18 Jul Korilastel tuleb metsas arvestada lihtsate reeglitega

Pohlad, mustikad, seened, pähklid, saunavihad – kõigi nende ja paljude teiste andide järele minnakse ikka metsa. Kõik korilased peavad aga arvestama lihtsate reeglitega – meeles tuleb pidada, et võõral maatükil võib viibida üksnes omaniku loal. Kui omanik ei ole oma maatükki piiranud või tähistanud, võib eeldada, et seal võib ka viibida. Kui aga eramaa on piiratud või tähistatud, siis on selle läbimiseks ja sellel viibimiseks vajalik omaniku luba. Piiramist ja tähistamist tuleb mõista selliselt, et eramaad tähistavad sildid, piirav tara või aed on igaühele nähtavad. Piiramiseks ja tähistamiseks ei saa lugeda üksikut piirikivi või vana lagunenud aeda. Siltide vahekaugus peab olema selline, et nende vahelt ei saa neid märkamata mööduda.

Samuti võib maaomanik lubada oma maal liikumist, kuid näiteks keelata telkimise või loodussaaduste korjamise. Sellisel juhul peab keeld olema selgelt kas kirjalikult (silt) või suuliselt väljendatud.

Metsaandide korjamine. Eramaa. Metsaühistu

Maaomanikud ei või keelata liikumist avalikel ja avalikuks kasutamiseks määratud maadel, teedel ja veekogudel, samuti jääl ning kallasrajal. Maaomanik ei või keelata eratee ega raja kasutamist jalgsi, jalgrattaga ega muul sellesarnasel viisil liikumiseks, kui kasutus põhineb väljakujunenud taval ega ole talle koormav.

Võõral maatükil võib looduses vabalt kasvavaid marju, seeni, pähkleid, mahalangenud oksi ja muid sarnaseid loodussaadusi korjata vaid siis, kui omanik ei ole määranud teisiti. Kindlasti on oluline meeles pidada, et oma tegevusega ei saaks metsaomaniku huvid kahjustatud. Ja otse loomulikult ei kuulu igaüheõiguse alla pilliroo, kaseokste ja muu taolise kogumine, samuti puude langetamine ja jahipidamine.

Maaomanikul on õigus oma maatükil piirata ka konkreetseid tegevusi, näiteks võib läbijalutamist lubada, aga keelata marjade korjamise, telkimise jms.

Nii et reeglid on lihtsad – tähistamata ja piiramata võõral maatükil võib looduses viibida kõikjal, kui aga eramaal on silt “Eramaa,” tähendab see, et omanik ei soovi, et võõrad viibiksid tähistatud maatükil. Vajadusel tuleb pöörduda omaniku poole loa saamiseks.

Samuti võib igaüks, kuni maaomanik pole teisiti määranud, korjata metsast seeni, marju, pähkleid, mahalangenud oksi ja muid seesuguseid loodussaadusi. Küll aga ei tohi kasvavatelt puudelt murda oksi või koorida puukoort.

 

Kordame olulisema üle alljärgnevas tabelis

 

Tähistamata eramaa (mets) Tähistatud eramaa (mets)
Võib vabalt viibida Läbimiseks ja maal viiimiseks on vaja omaniku luba
Võib korjata seeni, marju, pähkleid jne Maaomanik võib lubada tegevusi osaliselt – näiteks maad läbida, kuid mitte korjata sealt seeni ja marju
Ei või murda oksi ja koorida puukoort
Ei või süüdata lõket või telkida maaomaniku loata
Kala võib püüda vaid ühe lihtkäsiõngega

 

Täpsemalt saab igaüheõiguse kohta uurida ka portaalist eesti.ee

Metsaühistu 10
Metsaühistu tähistab tänavu kümne aasta möödumist metsaühistute ühistegevuse algusest.
Loe lähemalt