Metsakultuuri hooldusega ei tohi viivitada - Metsaühistu
Metsaühistud on loodud metsaomanike poolt selleks, et aitada sul leida vastuseid. Toetame erametsade paremat majandamist – meie töötajad hoiavad sinu metsal silma peal, teavitavad sind toetuste taotlemise võimalustest, aitavad metsatöid korraldada ja tegelevad kogu vajaliku paberimajandusega. Me tunneme seadusi ja järgime neid.
metsaühistu, keskühistu, erametsaomanik, metsamaa
18367
post-template-default,single,single-post,postid-18367,single-format-standard,ajax_fade,page_not_loaded,,qode-child-theme-ver-1.0.0,qode-theme-ver-9.1.2,wpb-js-composer js-comp-ver-4.11.2,vc_responsive

17 juuni Metsakultuuri hooldusega ei tohi viivitada

Kuigi suur suvi ja puhkusehooaeg on algamas, ei ole tööd metsas veel lõppenud. Eriti neil metsaomanikel, kes istutasid sel kevadel uut metsa. Just jaanipäeva paiku on õige aeg ette võtta töö, millest ei saa üle ega ümber – noore metsakultuuri hooldamine.

Vajaduse selle töö järele tingib loodus – nimelt kasvavad rohttaimed puutaimedest kiiremini, kuna nad kasutavad tõhusamalt vett, soojust ja niiskust. Suuremas ohus on eelkõige valgusnõudlikud puuliigid (kask ja mänd) ning viljakatele kasvukohtadele istutatud puud, aga tähelepanuta ei tohi jätta ka kuuske ning kehvema mullaga kasvukohti. Tähelepanelikum peab olema potitaime või väiksema paljasjuurse taimega – nende puhul on rohutõrjega rohkem vaeva. Hooldust vajab ka looduslikult uuenenud metsakultuur.

Hooldusvajadus sõltub ka enne istutamist tehtud töödest ja istutusalal varem kasvanud puistust. Nimelt vajavad vähem hooldust korralikult ette valmistatud (mineraliseerutud) maapinnale istutatud taimed ja alad, kus raiutud puistu oli saavutanud küpsuse. Seal on vähem alusmetsa ja esialgu ka rohttaimi vähem. Kui aga teha tuli sanitaarraiet, võib raiesmikul kasvada ohtralt ka noortele puudele konkurentsi pakkuvaid puu- ja põõsaliike.

Metsakultuuri hooldus tähendab eelkõige puutaimede ümber kasvava rohu tõrjumist. Seda tehakse tallates, niites või kitkudes ning esimene hooldus tulekski ette võtta jaanipäeva paiku, kui rohi on juba kasvujõu saavutanud. Kui on põuaaeg, siis tasub rohutõrje ära jätta või edasi lükata, sest taimejuurte liigutamine ja järsk valgustingimuste muutus võib kasu asemel kahju teha.

Metsakultuuri hooldus. Metsaühistu

Tõrju rohtu tallates

Esimest kultuurihooldust ette võttes ei tasu metsaomanikul kohe võsalõikajat kaasa võttagi. Rohttaimede niitmisest efektiivsem on nende tallamine, sest niidetud heina asemel kasvab kiiresti uus rohi. Heaks abivahendiks on kerge reha või ka lihtne kepp, millega saab heina puu ümbert enne tallamist maha vajutada. Heina koos juurtega puu ümbert välja kiskuda ei ole mõistlik, sest see võib liigutada ka istutatud puutaime.

Kui aga metsaomanikul on siiski suur soov kasutada hooldusel võsalõikajat-trimmerit, peab ta olema väga ettevaatlik, et mitte kogemata ka istutatud puutaime maha ei niidaks. Praktika näitab, et see võib väga kergesti juhtuda.

Kultuurihooldust tehes on oluline, et puhastatud oleks noore puu ümbrus, kogu metsalal puhtaks niita pole vaja. Suur töö võib hoopiski karuteene teha. Kogemused näitavad, et metsaloomad tulevad parema meelega maiustama puhtaks niidetud alale, seega kasvab nii oluliselt ulukikahjustuste oht.

Hoolt vajavad kõik puuliigid

Kuigi suuremat hoolt vajavad valgusnõudlikud puuliigid nagu mänd ja kask, ei tohi ka varju taluvat kuusetaime jätta rohu sisse. Kuna kuuske istutatakse enamasti viljakatesse kasvukohtadesse, on seal ka rohu kasv kiirem ning lõpptulemusena võib rohi väikesed kuusekesed lihtalt ära lämmatada. Nii et rohutõrjet vajab kuuskki.

Mändi kasvatades ei tohi unustada: kuigi ta on mulla suhtes vähenõudlik, on eduka kasvatamise alus valgusrohkus kogu kasvuperioodil. Kindlasti tuleb vabastada männitaimed heina alla mattumisest. Männitaimed on võrreldes kuusetaimega vastuvõtlikumad ka erinevatele seenhaigustele. Kui taimed jäävad rohtu ja see hääbudes neile peale langeb, saavad seenhaigused kasvuks-arenemiseks head tingimused. Hooldatud taime ümber liikuv õhk vähendab seenhaiguseohtu.

Ka kasetaimed vajavad hoolikat hooldust, sest lisaks valgusepuudusele ähvardab neid tihedas rohus veelgi hädaohte. Rohtukasvanud kasekultuurides suureneb putukkahjustuste oht. Rohus elavad tirdid munevad hilissuvel noore kasetaime tüvele, tehes sinna väikese haavandi. Selle kaudu võib taim nakatuda seenhaigusesse. Kui tugev putukkahjustus ja seenhaiguste levik kokku langevad, võib puutaim ka hukkuda. Kasetaimedele võib tihedas rohus kahju teha ka võrsepõletik – sellegi tekitajad toimetavad soojas ja niiskes keskkonnas.

Esimesest hooldusest ei piisa

Metsakultuuri hooldamine ei ole ühekordne ettevõtmine, seda tuleb teha regulaarselt kolm kuni viis aastat, külvamise puhul veelgi pikemalt. Esimesel kasvuaastal tehakse tavaliselt rohttaimede tõrjumist üks kuni kolm korda ja edaspidi üks või kaks korda aastas.

Viljakal metsaalal tuleks teine rohu eemaldamine ette võtta juulis-augustis ja kolmas oleks paras teha septembrikuus. Siis tuleks jälgida, et kulu ei langeks taimedele ega koolutaks neid maha. Siis tuleks juba niita või kitkuda puutaime ümbrus rohttaimedest puhtaks, et aidata taimel talveks valmistuda. Tähtis on, et kuluhein ei hakkaks talvel lumega puutaime koolutama ja et hiired ei saaks võimalusi lume all puutaime hävitada.

Hilissuvise või sügisese tööna tuleb ka ette võtta soovimatu puuliigi väljarookimine näiteks võsalõikuriga. Samuti tuleb üle vaadata vanemad metsaistutused. Kui soovimatud puud-põõsad on istutatud taimedest kõrgemad, tuleks neidki välja raiuda vähemalt meetri raadiuses istutatud puu ümbert. Asjatundjad ütlevad, et võsatõrjet on kasulikum teha, kui puud lehes – nii kurnatakse tõrjutavat rohkem ja uut võsu kasvab hiljem vähem. Sügisel, kui lehed varisenud, on samas aga lihtsam märgata istutatud okaspuid.

Hoolas tuleb olla ka loodusliku uuenduse hooldamisega. Sisuliselt tähendab see rohttaimede ja soovimatute lehtpuude tõrjet selleks, et luua soovitud puutaimedele paremaid tingimusi. Eriti hoolas tuleb olla valgusnõudlike liikide korral. Väga heal seemeaastal kasvama hakanud puittaimi tuleb aegsasti ka harvendada, et kasvav noorendik ei oleks liiga tihe. Kui harvendamisega on hiljaks jäädud, tuleb harvendada mitme võttega vähehaaval, mitte ühe võttega ja tugeva väljaraiega.

Peale muu tuleb metsaomanikul arvestada sellega, et metsakultuuri kahjustavad ka puittaimi söövad ulukid. Ulukitõrjeks on turul liikvel mitut sorti repellendid ehk peletusvahendid, millega taimede latvu pritsitakse või määritakse. Turul on ka ladva- või tüvekaitsmeid. Üks lihtne võte on veel istutada potentsiaalsele ulukikahjustusalale rohkem puutaimi kui tavaliselt, juba ette arvestades, et osa taimedest tõenäoliselt süüakse ära. Sama põhimõtet saab rakendada looduslikule metsauuendusele jäetud raiesmikul, kus esimesel valgustusraiel jäetakse alles rohkem puid.