Metsaühistu hakkab puiduhakke Narva saatmiseks kasutama elektriliine - Metsaühistu
Metsaühistud on loodud metsaomanike poolt selleks, et aitada sul leida vastuseid. Toetame erametsade paremat majandamist – meie töötajad hoiavad sinu metsal silma peal, teavitavad sind toetuste taotlemise võimalustest, aitavad metsatöid korraldada ja tegelevad kogu vajaliku paberimajandusega. Me tunneme seadusi ja järgime neid.
metsaühistu, keskühistu, erametsaomanik, metsamaa
18185
post-template-default,single,single-post,postid-18185,single-format-standard,ajax_fade,page_not_loaded,,qode-child-theme-ver-1.0.0,qode-theme-ver-9.1.2,wpb-js-composer js-comp-ver-4.11.2,vc_responsive

01 apr. Metsaühistu hakkab puiduhakke Narva saatmiseks kasutama elektriliine

Alates 1. aprillist alustavad Elering ja Keskühistu Eramets TÜ ühisprojektiga, mille eesmärk on katsetada puidujäätmete transportimist Narva elektrijaamadesse 330 kV õhuliinide abil.

Teadupärast on Eesti elektrivõrk disainitud moel, kus Narvas toodetud elekter jaotatakse ülekandeliinide abil üle Eesti laiali. Eesti elektrivõrgu selgroo moodustavad võimsad, suurte elektrikoguste ülekandmiseks mõeldud 330 kV õhuliinid, mille kogupikkus on 1697 kilomeetrit.

Riigikogu võttis möödunud aasta sügisel vastu nn Ida-Virumaa päästeplaani, mille kohaselt saavad Eesti Energia Narva elektrijaamad võimaluse hakata suuremas mahus puitu põletama.

CO2 saastekvoodi hind on tõusnud niivõrd kõrgele, et põlevkivist elektri tootmine muutub aina vähem konkurentsivõimeliseks. Kuid iga taastuvenergiaga asendatud põlevkivi tonn tähendab aga 0,9 tonni vähem CO2 õhku paiskamist. Seega, asendades osa põlevkivist puiduga, väheneb saastekvoodi alla minev heitmete hulk, sest väheväärtuslik puit on taastuv ressurss.

Probleem – puidu transport

Seni põletati Narva jaamades ilma riigi toetuseta umbes 100 000 tihumeetrit puidujäätmeid aastas, kuid nüüd suureneb maht umbes kuus korda.

Taoline lahendus on hea nii energeetikutele kui metsaomanikele, kuna esimestel säilivad töökohad ja metsaomanikud saavad müüa raidmed ausa hinna eest. Paraku on siin aga üks konks. Kuna hakke vedu on kallis, tasub seda teha maksimaalselt 100 km kauguselt. See tähendab, et Lõuna- ja Lääne-Eesti metsaomanikud ei võidaks sellest midagi.

Aprillinali

Nüüd on aga Eleringi ja Eesti metsaomanike koondava Metsaühistu koostöös valminud koostööprojekt, mille raames katsetakse võimsaid, 330 kV õhuliine puidujäätmete transpordiks Ida-Virumaale.

„Tehniliselt näeb asi välja nii, et õhuliinide alt puhastatud võsa või lähikonnast toodud raidmed hakitakse kohapeal ja pakendatakse big-bag-idesse,“ rääkis idee üks autoreid Metsaühistu juhatuse liige Tarmo Lees. „Seejärel transporditakse need kotid õhuliinide karkassidele asetatud siine pidi Narva poole teele.“

Elering on esimesed ülekandesiinid juba paigaldanud ning esimese liini pikkus on ca 20 km. Proovikatsetused on paljulubavad, kuna ajamiga varustatud siinid jõuavad hõlpsasti vedada ligi pool tonni kaaluvaid hakkekotte.

See pole veel kõik. Elering on koostöös tarkvarafirmaga Joke Digital OÜ töötanud välja mobiiliäpi, millega metsaomanik saab mõõta raidmete mahu, selle ümber arvutada puiduhakke mahuks ning jälgida ka reaalajas hakkematerjali liikumist. Kui ostja on saanud hakke käte, saab metsaomanik äpi kaudu teavituse ja võimaluse läbi äpi ka e-arve saata.

Kuigi esialgne investeering siinisüsteemide paigaldamiseks on kõrge, tasub see juba ära ennast viie-kuue aastaga.

„Siinkohal on lubanud oma õla alla panna ka Eesti riik, kes on valmis projekti rahastama C02 kvoodi müügist saadud summadest,“ lisas Lees.

Projekti õnnestumise korral täitub energeetikute unelm, kus ühte taristut kasutades saab ülekanda nii elektrienergiat kui toimetada tooret elektrijaamadesse.