Metsaühistu kevadine istutusmaht oli rekordiline
Metsaühistud on loodud metsaomanike poolt selleks, et aitada sul leida vastuseid. Toetame erametsade paremat majandamist – meie töötajad hoiavad sinu metsal silma peal, teavitavad sind toetuste taotlemise võimalustest, aitavad metsatöid korraldada ja tegelevad kogu vajaliku paberimajandusega. Me tunneme seadusi ja järgime neid.
metsaühistu, keskühistu, erametsaomanik, metsamaa
17329
post-template-default,single,single-post,postid-17329,single-format-standard,ajax_fade,page_not_loaded,,qode-child-theme-ver-1.0.0,qode-theme-ver-9.1.2,wpb-js-composer js-comp-ver-4.11.2,vc_responsive

27 May Metsaühistu kevadine istutusmaht oli rekordiline

Sel kevadel pandi meie erametsadesse kasvama üle nelja miljoni metsataime, mis jõudsid metsaomanikeni Metsaühistu taimede ühishanke tulemusel. Võrreldes eelmise aastaga kasvas istutusmaht viiendiku võrra 3,3lt miljonilt 4,1 miljoni puuni.

„Metsaühistu metsataimede hange muutub aasta-aastalt üha suuremaks,“ rääkis hankega tegelev tegevjuht Priit Jõeäär. „Kuigi metsataimi on vähem kui metsa uuendada soovivaid erametsaomanikke, said sel aastal oma vajadused ära katta kõik metsaühistutesse kuuluvad metsaomanikud, kes oma soovidest õigeaegselt ühistule teada andsid. Tulemas on veel ka sügisene taimede ühishange, nii et praegu on õige aeg mõelda ka sellele,“ rääkis Jõeäär.

Metsaühistu metsataimede ühishanked algasid 2012. aastal. Selle ajaga on ühiselt hangitud taimede arv kasvanud kordades – esimesel aastal jäi taimede arv alla miljoni, sel kevadel oli arv üle 4 miljoni. Kogu erametsade istutusmahust (2018. aastal istutati erametsa 12,3 miljonit metsataime) kolmandik tuleb ühishankest.

Käesoleval aastal on Metsaühistu üks suurimaid metsataimede müüjaid. Metsaühistu koondab metsaühistute kaudu esitatud erametsaomanike taimede soovid, peab taimekasvatajatega läbirääkimisi ja teeb hulgiostud, tagades nii metsaomanikele taimede kättesaadavuse soodsa hinnaga ning korraldab taimede transpordi ühistute juurde. Sel aastal osales ühishankes üle kahekümne metsaühistu kõigist Eesti piirkondadest.

 

Metsataimede istutamine. Ühishange. Metsaühistu

Puuliigiti istutati kevadel erametsadesse kõige rohkem kuusetaimi (3,1 miljonit ehk 76% taimede kogumahust), järgnesid mänd (600 tuhat taime ehk 15% taimede koguarvust) ja kask (350 tuhat taime). Lisaks istutati erametsadesse ka sangleppa, tamme, jalakat, hübriidhaaba ja lehist. Võrreldes läinud aastaga on pisut vähenenud kuuse osakaal ja kasvanud männi ning kase istutusmahud.

Istutamisel eelistavad erametsaomanikud traditsioonilist avajuurset metsataime. Ühishanke tulemustest on näha, et avajuurseid taimi oli kogumahust üle poole (avajuurseid taimi 55%, potitaimi 45%). Erametsaomanikud on mõistnud, et kuigi avajuurse taime istutuskulud on suuremad ja istutamine võtab kauem aega, tasub see kulu end hiljem ära. Avajuurne taim on võimsam ja vastupidavam ning vajab seega hiljem vähem hooldust.

Eriti paistab avajuurse taime eelistus välja kuusetaimede puhul, millest kaks kolmandikku olid avajuursed. Ka männitaimede puhul soovivad metsaomanikud istutada avajuurseid taimi, kuid neid praegu veel turul piisavalt ei ole. Seepärast moodustasid männitaimede mahust 76% potitaimed.

Oluliselt on kasvanud erametsomanike huvi ka männikärsaka kaitseks vahatatud taimede vastu. Sel kevadel pandi meie erametsadesse kasvama üle poole miljoni vahatud taime (ligikaudu 380 tuhat kuuse- ja 160 tuhat männitaime). See on üle kahe korra rohkem kui läinud aastal (240 tuhat vahatud kuusetaime). Vahatud männitaimed olid sel kevadel saadaval esmakordselt.

Metssaühistu kevadises metsataimede ühishankes suurenes ka kodumaiste taimede osakaal. Kui eelmisel aastal oli kodumaisi taimi pool kogu taimekogusest, siis sel aastal on kodumaiste taimede osa juba üle 60%. Hetkel on peamiselt avajuurse kuuse järele nõudlus suurem kui kodumaised taimetootjad seda pakuvad ning seetõttu tuli importida neid lõunanaabrite juurest. Siiski on loota, et pooleteist-kahe aasta pärast on Metsaühistu koostööpartnerite kodumaised taimemahud sellised, mis katavad metsaomanike vajadused täielikult.

 

Metsataimede istutamine. Ühishange. Metsaühistu

 

Metsaühistu metsataimede ühishanke läbiviimiseks tehakse koostööd seitsme erineva Eesti taimetootjaga, lisaks taimi importivate koostööpartneritega.

Järjest populaarsemaks on muutunud ka sügisene taimede ühishange, kuna kliima on muutunud taimedele soodsamaks, istutatakse 15-20% taimedest sügisel.
 

Metsaühistu 10
Metsaühistu tähistab tänavu kümne aasta möödumist metsaühistute ühistegevuse algusest.
Loe lähemalt