Metsaühistu korraldab töid ka kõige keerulisemates tingimustes - Metsaühistu
Metsaühistud on loodud metsaomanike poolt selleks, et aitada sul leida vastuseid. Toetame erametsade paremat majandamist – meie töötajad hoiavad sinu metsal silma peal, teavitavad sind toetuste taotlemise võimalustest, aitavad metsatöid korraldada ja tegelevad kogu vajaliku paberimajandusega. Me tunneme seadusi ja järgime neid.
metsaühistu, keskühistu, erametsaomanik, metsamaa
16119
post-template-default,single,single-post,postid-16119,single-format-standard,ajax_fade,page_not_loaded,,qode-child-theme-ver-1.0.0,qode-theme-ver-9.1.2,wpb-js-composer js-comp-ver-4.11.2,vc_responsive

25 okt. Metsaühistu korraldab töid ka kõige keerulisemates tingimustes

Metsatöödest rääkides mõeldakse ennekõike sügavast laanest. Alati ei ole see aga nii ja metsatöid tuleb teha keerulisematest tingimustes.

Läänemaa Metsaühistu seisis hiljuti tõsise väljakutse ees. Linnalähedases elamurajoonis tuli olemasoleva suvila ümbert langetada puud, need koondada ning hiljem kännud juurida. Pinnas oli aga õrn ning tavapärast suurt tehnikat selleks kasutada ei saanud. Käsitsi sellist tööd teha pole aga otstarbekas.

Väikese masina jäljed on vaevumärgatavad.

„Nii leidsimegi koos heade koostööpartneritega lahendus ning sobiva varustuse,“ rääkis Läänemaa Metsaühistu tegevjuht Mikk Link. „Puud langetas saemees, nende kokkuveoks tõime kohale vaid 3,5 tonnise tühimassiga lintidel kokkuveo traktor. Sellise kaaluga masin ei tee tundlikule pinnasele liiga. Väike masin mahutas koormasse 3,5 tihumeetrit ümarmaterjali ning koondas kokku ka oksad. Erisurve pinnasele oli pea olematu. Võrdluseks võib öelda, et tavaline metsaväljavedamise traktor kaalub 15-20 tonni,“ selgitas Link.

Kuidas töö käis, seda vaata videost

Tõenäoliselt tuleb Läänemaa Metsaühistul metsatöid tehes keeruliste tingimustega kokku puutuda ka edaspidi. Algamas on aktiivsem raieperiood, kuid pinnas on praegu märg ja pehme üle Eesti. Pole ka imestada, sest nii vihmast septembrikuud nagu sel aastal, pole viimasel sajal aastal nähtud. Kui talv tuleb samasugune, nagu on olnud viimastel aastatel, pole ka pinnase sügavalt läbi külmumist loota. Metsatööd aga tahavad tegemist. Metsaühistule tähendab see tõsist planeerimist.

„Töid kavandades tuleb kõigepealt hinnata olukorda,“ rääkis Mikk Link. „On ka selliseid kinnistuid, millel on võimalik metsamasinatega töid ette võtta ainult ühel aastal viiest. Hoolikas planeerimine ja mitte kiirustamine on üldiselt edu aluseks. Metsaühistu ei võta üldjuhul raieid ette, kui on näha, et tekivad kahjustused metsamaterjali kokkuveol,“ lisas Link. Kui aga pehme pinnas või metsatee saab kahjustatud, korraldab ühistu selle taastamise – jäljed silutakse metsamasina rataste või kopaga.

Meie kliimas on metsamasinate tekitatud rööpad tihti paratamatud. Arvestada tuleb sellega, et kehtiva seadusandluse järgi on keelatud metsamulla kahjustamine sügavamalt kui 30 cm, korrastada tuleb kahjustada saanud metsasihid, kraavid, sillad ja truubid ning teisele isikule tekitatud kahjud tuleb hüvitada.

Metsatöödel või puidu veol kahjustada saanud tee korrastamine on rikkuja kohustus.
Teedel kehtivatest massipiirangutest saab ülevaate aadressil https://tarktee.mnt.ee