Palju maksab Metsaühistuga liitumine ja mida liikmemaksu eest saab?
Metsaühistud on loodud metsaomanike poolt selleks, et aitada sul leida vastuseid. Toetame erametsade paremat majandamist – meie töötajad hoiavad sinu metsal silma peal, teavitavad sind toetuste taotlemise võimalustest, aitavad metsatöid korraldada ja tegelevad kogu vajaliku paberimajandusega. Me tunneme seadusi ja järgime neid.
metsaühistu, keskühistu, erametsaomanik, metsamaa
18279
post-template-default,single,single-post,postid-18279,single-format-standard,ajax_fade,page_not_loaded,,qode-child-theme-ver-1.0.0,qode-theme-ver-9.1.2,wpb-js-composer js-comp-ver-4.11.2,vc_responsive

13 mai Palju maksab Metsaühistuga liitumine ja mida liikmemaksu eest saab?

Üle viie ja poole tuhande Eesti metsaomaniku on liitunud Metsaühistu võrgustikku kuuluva kaheksa ühistuga. Üle Eesti on metsaomanikel võimalik saada teenuseid, mis aitavad metsaomanikku kõigis metsaga seotud küsimustes – istikute hankimisest maksuküsimusteni välja.

Kuna teenuseid on tõesti palju, on nii mõnigi metsaomanik ühistuga liitudes küsinud – „Mis see kõik mulle maksma läheb? Kes nende teenuste eest maksab? Kas Metsaühistusse kuulumine on mulle ikka taskukohane?“ Järgnevalt püüamegi ühistute toimimist veidi rohkem avada.

Metsaühistud tegutsevad MTÜ vormis

Kõigepealt põhiasjadest. Pea kõik Metsaühistud (ühe erandiga) tegutsevad mittetulundusühingute vormis, mille liikmeteks (ja omanikeks) on metsaomanikud ise. Samuti on metsaomanikud ka ühistute kliendid, kes kasutavad mitmesuguseid teenuseid. Nii ongi metsaomanikel võimalik ühel ajal tarbida oma metsa majandamiseks erinevaid teenuseid ning soovi korral võimalik osaleda ka ühistu asjade otsustamisel. Metsaühistu eesmärk ei ole mitte ärikasum, vaid metsaomanike huvide eest seismine.

Liikmemaksu määravad metsaomanikud

Metsaühistute üheks kulude katmise allikas on liikmemaks. Erinevates ühistutes on liikmemaksu suurus ja selle arvestamise alus isemoodi, ühiseks jooneks on see, et liikmemaksu üle otsustavad metsaomanikud ise. On neid ühistuid – näiteks Vooremaa Metsaühistu – kus liikmed on otsustanud maksu üldse mitte rakendada. Ning on neid – Põlvamaa Metsaühistu – kus liikmed on otsustanud, et aastane liikmemaks on sõltumata omandi suurusest 10 eurot aastas. Ning on neidki, kus liikmed on liikmemaksu suuruse sidunud metsaomandi suurusega – näiteks Läänemaa Metsaühistus on see 64 senti hektari kohta aastas ja minimaalne liikmemaks on 13 eurot aastas.

Nõustamine

Liikmemaks võimaldab ühistutel pakkuda kõige esmasemaid baasteenuseid. Tihti on selleks võimalus metsaomanikke üldse kontoris vastu võtta ning neid jooksvalt vajaliku teabega varustada. Metsa ja selle majandamisega, toetuste taotlemise, hindade ja muu taolisega seotud infot on väga palju, ning ühistu aitab siin omanikul eristada olulist vähemolulisest. Metsaühistu võrgustikus on lisaks eelnevale üheks täiendavaks teenuseks perioodiline infokiri, mille abil liikmed teavad täpselt, kuna läheneb mõni toetuse taotlemise voor, kuna hakkab peale taimede tellimine või kuidas metsatulusid deklareerida.

Metsaühistu liikmemaks

 

Eesti riik toetab

Metsanduslikku ühistegevust toetab samuti ka Eesti riik. Nii on erametsaomanike individuaalne ja grupinõustamine võimalik riigi toel. Selleks on metsaühistutes riigi toetuse abil tööl konsulendid, kelle ülesanne ongi metsaomanikke nõustada. Reeglina ei pea erametsaomanikud esmase nõu saamiseks ise täiendavaid kulutusi tegema. Ei otseselt, ega ka peidetud kujul. Igal juhul tasub alati uurida, kuidas piirkondlike ühistute liikmeskond on ühistu sees oma nõustamise korra kehtestanud.

Tasulised teenused

Metsaühistutel on aga ka mitmeid tasulisi teenuseid. Sellisteks on näiteks raietööde organiseerimine ja puidu müük. Siin on oluline meeles pidada, et ühistu eesmärk on katta ära oma liikmete teenindamisega seotud kulud, mitte teenida tulu nagu äriühingud. Sellistel puhkudel sõltub teenuse hind ikkagi sellest, millised on konkreetsed soovid, mahud ja tööd  – raiesmiku eripärad, saadava puidu hulk ja kvaliteet jms. Ning mida rohkem on metsaomanikke, kes neid teenuseid kasutavad, seda soodsamaks teenused tervikuna lähevad. Selline ühistuline tegemine teeb ka väikemetsaomaniku suureks.

Koos oleme paremad peremehed

 

Meie metsaomanike ühendused on kasvanud päris suurteks ning arenenud tublideks ja tegusateks. Kaheksa Metsaühistu® liikmeskond ulatub täna 5 700 erametsaomanikuni, kelle omanduses on kokku ca 140 000 ha erametsamaad, kusjuures valdava osa liikmeskonnast moodustavad füüsilisest isikust väikemetsaomanikud. Mistahes metsa puudutavatele küsimustele saavad nad vastused just oma Metsaühistust®.

Liitu Sinagi meie Metsaühistu perega! Leia lähim Metsaühistu ja tule tasuta nõustamisele.

 

Metsaühistu 10
Metsaühistu tähistab kümne aasta möödumist metsaühistute ühistegevuse algusest.
Loe lähemalt