Novembris tähistab oma 65. sünnipäeva Võrumaa Metsaühistu metsameister Ilmar Ait - Metsaühistu
Metsaühistud on loodud metsaomanike poolt selleks, et aitada sul leida vastuseid. Toetame erametsade paremat majandamist – meie töötajad hoiavad sinu metsal silma peal, teavitavad sind toetuste taotlemise võimalustest, aitavad metsatöid korraldada ja tegelevad kogu vajaliku paberimajandusega. Me tunneme seadusi ja järgime neid.
metsaühistu, keskühistu, erametsaomanik, metsamaa
18692
post-template-default,single,single-post,postid-18692,single-format-standard,ajax_fade,page_not_loaded,,qode-child-theme-ver-1.0.0,qode-theme-ver-9.1.2,wpb-js-composer js-comp-ver-4.11.2,vc_responsive

30 okt. Novembris tähistab oma 65. sünnipäeva Võrumaa Metsaühistu metsameister Ilmar Ait

Ilmar on mees, kelle kohta võib täie kindlusega öelda – elupõline metsamees. Aga lisaks sellele ka pillimees ja laulumees – eks neid tiitleid võib tublile inimesele ikka mitmeid leida.

Ilmar on ka põline Võrumaa mees, pärit Rõuge lähistelt Viitinast, kus ta ka praegu isakodus elab ja tegutseb. Seal elas ta ka lapsena, kuni läks õppima Tartusse, ikka metsandust ja ikka tookord EPA nime kandnud suurkooli.

Miks oli valik just metsandus? Sellele küsimusele Ilmaril väga head vastust ei olegi. „Eks meil siin kodu ümber olid ikka metsad ja metsamees tundus selline väärikas amet,“ mõtiskleb ta. Aga kahetsenud oma valikut ta pole kunagi.

Tööelu algas peale kooli Ilmaril Viljandi metsamajandis, peale ajateenistust õnnestus üle tulla aga kodukanti. Algul Võru metsamajandis insenerina, siis aga Rõuge metskonnas metsnikuna. Seal töötas ta 1986-dast aastast, tegi kaasa kogu metsandussüsteemi muutumise koos taasiseseisvumisega ning jätkas kuni aastani 2008 RMK süsteemis. Reformid ja muutused riigimetsas jätsid mehe koguni paariks aastaks koju, isiklikku metsa majandama. 2012. aastal asus Ilmar tegutsema Võrumaa Metsaühistu juurde metsameistrina.

„Eks see metsameistri töö ole üsna sarnane sellele, mida varemgi metsnikuna tegin – korraldan raietöid, käin inimestega metsas lanke vaatamas. Konsulent maa küll pole, aga vahel tuleb metsaomanikele ka nõu anda,“ räägib mees.

Vaba aega aitavad Ilmaril sisustada mitmed hobid, näiteks jahindus. „Juba metsnikuna töötades tuli kokku puutuda kobraste tegevusega, tammid tekitasid üleujutusi. Siis võtsid ikka lati ja pootshaagi, püüdsid seda laiali lammutada. See aga ei aidanud, õhtul tuli püssiga varitsusse minna.“

Teiseks huviks, võib isegi öelda et kireks, on Ilmaril muusika. Kolmkümmend aastat on ta laulnud metsameeste kooris Forestalia, viimased kümme aastat olnud ka lõõtsamees. „Lõõtsa ostsin endale juba rublaaja lõpus, arvasin et olen nii kõva mees, et õpin ise mängima. Kitarri ju õppisin, mis see lõõtski siis ära ei ole. Aga polnud nii lihtne ja aega ka ei olnud. Kui aga 2008 koju jäin, oli ka aega. Pusisin ikka ise, aga siis leidsin ühe vana lõõtsamehe, kes õpetas. Ja tema ütles ka kuldsed sõnad – et osata mängida, tuleb lõõts iga päev neli-viis korda kätte võtta. Üritasin seda teha ja nii see mänguoskus tuligi,“ räägib Ilmar.

Tegelikult võib Ilmar oma mänguoskuse ja ka lõõtsa üle igati uhke olla. Tema lõõts on üks vanimaid legendaarse pillimeistri August Teppo enda valmistatud pille, 1905. aastal valminud kolmerealine lõõtspill. Sama pilli mängis Ilmar ka Munamäe tornis salvestatud klipis koos Mari Kalkuniga.