Olulised punktid, millele pöörata tähelepanu raietööde planeerimisel
Metsaühistud on loodud metsaomanike poolt selleks, et aitada sul leida vastuseid. Toetame erametsade paremat majandamist – meie töötajad hoiavad sinu metsal silma peal, teavitavad sind toetuste taotlemise võimalustest, aitavad metsatöid korraldada ja tegelevad kogu vajaliku paberimajandusega. Me tunneme seadusi ja järgime neid.
metsaühistu, keskühistu, erametsaomanik, metsamaa
18584
post-template-default,single,single-post,postid-18584,single-format-standard,ajax_fade,page_not_loaded,,qode-child-theme-ver-1.0.0,qode-theme-ver-9.1.2,wpb-js-composer js-comp-ver-4.11.2,vc_responsive

18 sept. Olulised punktid, millele pöörata tähelepanu raietööde planeerimisel

Iga metsaomanik, kes võtab plaani raietööd, peab need hoolsalt ette valmistama. Erinevaid nüansse, millele tähelepanu pöörata, on palju. Järgnevalt keskendume uuendusraiele, kuid paljud põhimõtted kehtivad ka teiste raieliikide puhul.

Metsaomaniku tegevus raietööde ettevalmistamisel peab algama dokumentidest. Esiteks – kas mets on inventeeritud ja kas olemas on kehtiv metsamajanduskava? Kui kehtivaid inventeerimisandmeid metsa kohta ei ole, siis on lubatud teha ainult sanitaarraiet ja sedagi vaid hädavajadusel.

Kui olemas on nii kehtivad inventeerimisandmed kui ka metsamajanduskava on, siis tuleks metsamajanduskavast uurida, kas saab üldse metsa raiuda. Kui metsaomanikul on plaanis lageraie, peab metsa peapuuliik olema saavutanud küpsusvanuse või küpsusdiameetri. Kõige lihtsam ongi neid andmeid uurida metsamajanduskavast, kindlasti tasuks kaasata ka Metsaühistu spetsialist, kes aitab kava tõlgendada ning raietöid planeerida.

Järgmiseks sammuks on metsateatise esitamine Keskkonnaametile. Keskkonnaamet kontrollib 15 tööpäeva jooksul kavandatud raie vastavust erinevatele nõuetele ja kui kõik on korras, saadab lubava märkega metsateatise metsaomanikule tagasi. Metsateatis kehtib pärast kättesaamist aasta. Metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu võib teha ka pärast aasta möödumist.

Raietööd. Metsaühistu

Enne raietööde algust peab tähelepanu pöörama veel mitmele asjale. Kogu asjaajamise saab usaldada ka Metsaühistule, kuid metsaomanikul on hea teada, millele tuleb tähelepanu pöörata.

Raiete ettevalmistamisel on oluline raielangi piiride tähistamine. Nii on selgelt näha, kus raietöid tehakse ja kus mitte. Kohtades, kus raieks määratud ala piirneb metsata alaga, näiteks kraavi, tee või muu maastikul selgelt eristatava joonega, pole piirjoone märkimine vajalik. Raielangi eraldamiseks on mugav kasutada spetsiaalset metsamärkelinti.

Kui langile soovitakse jätta seemnepuid, tuleb need vajadusel märgistada märkevärvi või lindiga. Seemnepuudeks tuleb jätta hea tervisliku seisundiga, sirge tüvega ja kitsa, kuid mõõduka võra pikkusega puud. Sobivad tormikindlad puuliigid: mänd, arukask, saar, tamm ja lehis. Seemnepuud peavad asuma ühtlaselt hajali üle langi. Seemnepuud võib koristada sanitaarraie korras pärast nende ülesande täitmist, kuid mitte varem kui kolm aastat pärast lageraiet. Vana allesjääva metsa lähedusse ei pea seemnepuid jätma.

Kasvavaid säilikpuid või nende säilinud püstiseisvaid osi tuleb lageraielangil säilitada tüvepuidu kogumahuga vähemalt 5 tihumeetrit 1 ha kohta. Säilikpuudena eelistatakse kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. Suurematel raiesmikel säilitatakse säilikpuud gruppidena. Säilikpuud jäävad metsa alatiseks.

Vajalikuks võib osutuda ka alusmetsa raie, mida tehakse enne harvesteriga metsaraiet.

Raiutud puit tuleks ladustada laoplatsile. See peab asuma kohas, kuhu metsaveoauto ligi pääseb ja saab ümber pöörata. Laoplatsilt tuleb kõrvaldada võsa, kivid ja lamapuit. Kui laoplats ei asu omaniku maal, tuleb maa omanikuga eelnevalt kokku leppida laoplatsi asukoht, suurus ning muud tingimused (tasu, koristamine, kasutuse aeg). Heaks tavaks peetakse, et puidu laoplatsile vedamiseks saab kokkuveotraktor sõita laoplatsi juurde ning laadida metsamaterjal maha ilma teele tulemata. See väldib pori toomist ning teekatte lõhkumist, kuid nõuab veidi suurema laoplatsi olemasolu.

Raie planeerimisel on soovitatav ühendust võtta naabermaaomanikega ja neid planeeritavast raiest teavitada. Teiste maaomanike valdustest ülesõidu või muul viisil kasutamise kohta on soovitatav sõlmida kirjalik leping, kuhu märgitakse ka kõikvõimalikud sanktsioonid ning tähtajad.

Paljud metsateed ja metsa viivad teed on ajalooliselt kujunenud ühiskasutatavateks. Sellistel puhkudel on hea tava metsa väljavedu eelnevalt naabritega läbi rääkida, mis aitab hilisemaid arusaamatusi ära hoida.

Juhul, kui masinad on metsa väljaveoga metsasihte ja truupe lõhkunud, soovitab Keskkonnainspektsioon rikutu taastamisega mitte jääda ootama seadusega lubatud aasta möödumist, vaid asi esimesel võimalusel korda teha.

Uuendamisraie korral on vajalik teada ka seda, kas raiesmik metsastatakse istutuse teel, jäetakse looduslikule uuendusele või kasutatakse looduslikule uuenemisele kaasaaitamise võtteid. Istutuse teel uuendatava raiesmiku planeerimisel tuleb jälgida, et võimalik oleks hilisem maapinna ettevalmistus. Seega on oluline oksavaalude paiknemine ja kaugus raiesmikku ümbritsevast metsast. Oksavaalud paigutatakse langi pikisuunas ning kasvava metsa ja esimese oksavaalu kaugus võiks olla selline, et oleks võimalus maapinda mineraliseerida (istutuseks ette valmistada).

Kui metsa ei raiuta ise, vaid tellitakse töö teenusena, tuleb teenuse osutajaga kindlasti sõlmida kirjalik leping. “Metsaseaduse” § 37 alusel peab metsa raieks andmisel andja tõendama raieõiguse olemasolu ja võtja seda kontrollima. Raieõiguse olemasolu tõendavad andmed ja dokumendid erametsas on:

  • kinnistusraamatu kanne;
  • raieõiguse või metsamaterjali võõrandamise leping;
  • Keskkonnaameti raiet lubava märkega metsateatis;
  • isikut tõendav dokument.

Kokkuvõtteks võib öelda, et talveks raietöid planeerival metsaomanikul on viimane aeg alustada ettevalmistustega. Esimese asjana tuleb võtta metsateatis, kuid kohe siis (või isegi enne metsateatise võtmist) tuleb teha leping metsa ülestöötajatega. Muidu võib juhtuda lihtsalt see, et talvel ei ole töötegijaid kuskilt võtta. Kõigi raietööde planeerimisel ja läbiviimisel on abiks Metsaühistu.