Põlvamaa Metsaühistul on nüüd tuhat liiget
Metsaühistud on loodud metsaomanike poolt selleks, et aitada sul leida vastuseid. Toetame erametsade paremat majandamist – meie töötajad hoiavad sinu metsal silma peal, teavitavad sind toetuste taotlemise võimalustest, aitavad metsatöid korraldada ja tegelevad kogu vajaliku paberimajandusega. Me tunneme seadusi ja järgime neid.
metsaühistu, keskühistu, erametsaomanik, metsamaa
16851
single,single-post,postid-16851,single-format-standard,ajax_fade,page_not_loaded,,qode-child-theme-ver-1.0.0,qode-theme-ver-9.1.2,wpb-js-composer js-comp-ver-4.11.2,vc_responsive

05 Nov Põlvamaa Metsaühistul on nüüd tuhat liiget

Oktoobri alguses liitus Põlvamaa Metsaühistuga Endel Metsaluik, kellest sai Põlvamaa Metsaühistu tuhandes liige. Sel puhul sai ta ühistult kingituseks 1000 taimeistikut.

Metsaluikede pere kasvatab Räpina kandis peaasjalikult vilja ja kartulit, kuid lisaks põllumaale kuulub talule ka 11 ha metsa. Kuni viimase ajani jätkus peremehe tähelepanu vaid põllule, kuid mida aeg edasi, seda enam hakkas Endel Metsaluik mõtlema ka metsa majandamise peale. Ja siinkohal andsid selleks tõuke agressiivsed metsaülesostjad.

“Tegelikult saigi kõik alguse sellest, et ma sain pidevalt telefonikõnesid, kus muudkui üritati minu metsa osta,” meenutas ta. “Mul tekkis küsimus, mis valu just minu metsaga on ja sealt tuli mõte hakata ise oma metsa majandama ja seeläbi tekitada talule juurde veel üks tegevusvaldkond.”

Metsaluige sõnul sai ta mõtte liituda metsaomanikke koondava Põlvamaa Metsaühistuga oma sõbralt, kes oli juba ühistu liige ning ühistu tegevusega väga rahul.

Põlva Metsaühistu Tarmo Lees

Põlvamaa Metsaühistu tuhandes liige on Endel Metsaluik, kellele ühistu juhatuse liige Tarmo Lees (vasakul) andis sellel puhul üle kopsala kingituse – 1000 taimeistikut.

 

Eesmärk – metsa võimalikult palju väärindada

Metsaluik lisas, et tema ei pea metsamajandamise all silmas mitte niivõrd puidu kiiret müüki, kuivõrd metsa saadava puidu võimalikult kaugele väärindamist.

“Ma olen väljaõppinud tisler ja tean, et kvaliteetset õhkkuiva ja korralikult staabeltatud lauda on mööblimeistritel alati vaja. Praegu kuivatatakse puit kiiresti kuivatites, kuid selle puidu kvaliteet pole võrreldav paar aastat õhu käes kuivanud laua või prussiga,” rääkis ta.

Talunik lisas, et maal ellujäämiseks ei piisa ainult toorme müügist, mistõttu on ka tema talu alustanud omakasvatud kartuli koorimisega ja müügiga ja seda mõtteviisi tahetakse rakendada ka metsamajandamisel. Seda enam, et metsa on vaid 11 ha, mistõttu soovib ta saada sealt maksimaalset tulu ja samuti kavatseb Endel Metsaluik oma tulevase uue maja palgid saada just kodumetsast.

 

Lõuna-Eesti metsaomanikud usuvad ühistegevusse

Põlvamaa Metsaühistu on üks kaheksast ühistust, mis on koondunud üle Eesti tegutseva ühtse Metsaühistu märgi alla.

Praegu koondab Metsaühistu võrgustik juba 5000 liiget, kuid eriti hindavad ühistegevust Lõuna-Eesti metsaomanikud, kuna Põlvamaa Metsaühistul on juba 1000 liiget ning Võrumaa  Metsaühistul on 1000 liikme maagilisest piirist puudu mõnikümmend metsaomanikku. Valgamaa Metsaühistu liikmete arv jääb pooletuhande piirimaile.

Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liikme Tarmo Leesi sõnul on ühistute populaarsuse kasvu taga asjaolu, et metsaomanikud on aru saanud, et kõige usaldusväärsem on asju ajada läbi ühistu. “Meie poole võib pöörduda kõikide murede ja küsimustega, metsaühistu võib omaniku soovi korral organiseerida raietöid, hooldusraiet, raietööde järelevalvet, raielangi korrastamist pärast raiet ja puidu müügi ja vajadusel korraldame ka raieõiguse või metsakinnistute enampakkumisi,” loetles Lees ühistu pakutavaid teenuseid.

Põlvamaa Metsaühistu verivärske liige Endel Metsaluik on samuti seda meelt, et metsa ei tasu võõrastele müüa, vaid majandada seda ühistu toetusel ise. “Ettevõtjana tean, et kiire tulu tähendab ka suuri makse ja raha ongi läinud, aga metsa majandamine tagab pideva sissetuleku ka tulevastele põlvedele,” ütles ta.