Rohelised kännud metsas! Mis need on? - Metsaühistu
Metsaühistud on loodud metsaomanike poolt selleks, et aitada sul leida vastuseid. Toetame erametsade paremat majandamist – meie töötajad hoiavad sinu metsal silma peal, teavitavad sind toetuste taotlemise võimalustest, aitavad metsatöid korraldada ja tegelevad kogu vajaliku paberimajandusega. Me tunneme seadusi ja järgime neid.
metsaühistu, keskühistu, erametsaomanik, metsamaa
16062
post-template-default,single,single-post,postid-16062,single-format-standard,ajax_fade,page_not_loaded,,qode-child-theme-ver-1.0.0,qode-theme-ver-9.1.2,wpb-js-composer js-comp-ver-4.11.2,vc_responsive

21 sept. Rohelised kännud metsas! Mis need on?

Siin-seal võib raielankidel kohata kände, eriti kuusekände, mis on värvunud roheliseks. Tihti on rohelisel pinnal veel beežikaid laike. Esmapilgul ehatav vaatepilt näitab tegelikult hoolitsust uue metsapõlvkonna ees – roheliseks värvuvad kännud, mida on töödeldud juurepessu vastase ainega.

Rotstopiga töödeldud kuusekänd värvub roheliseks.

Juurepess ehk täpsemalt kuuse-juurepess ja männi-juurepess on seenhaigused, mis kahjustavad peamiselt okaspuid. Seene eosed levivad õhu kaudu puude juure- ja tüvehaavanditele ning kändudele. Kännud nakatuvad hulgaliselt suviste raiete ajal. Soodsatel tingimustel levib seen ka juurekontaktide kaudu edasi lähedal seisvatele tervetele puudele. Tekivad üha laienevad haiguskolded. Pärast haige metsa raiumist nakatab kändudes püsiv seen puid ka sirguvas noores metsas.

Nii istutatud noor kuusk võib nakatuda juurepessuga.

Juurepessust kahjustatud puid meelitavad ligi mitmesuguseid puud kahjustavaid putukaid, ka on nende puude vastupanuvõime tugevamatele tuultele nõrk. Kuusel võib juurepess kallal olla aastaid nii, et puu ei kuiva, kuigi pruun südamemädanik levib piki tüve juurekaelast ülespoole mitme meetri kõrguseni. Haiguse välistunnused on vaigujooks juurekaela piirkonnas, vanematel puudel tüve allosa paksenemine (nagu pudel) ja võra kahvatu värvus.

Juurepessu kutsutakse ka kasvukoha haiguseks, kuna seda tekitav seen eelistab parasniisket mulda ning väldib liigniiskust. Samuti soodustab seene levikut inimtegevus, eriti hooldusraied okaspuupuistutes. Seda kahel põhjusel – esiteks tekivad värsked kännud, teiseks aga on selles vanuses puudel juured omavahel kontaktis ning seen levib puult-puule. Nii soovitataksegi juurepessu leviku piiramiseks majandada okasmetsi hooldusraieteta või teha hooldusraieid jahedamal perioodil (ööpäeva keskmine temperatuur alla +5°C), kui seeneeoste levik on väiksem.

Tüvemädanik on hävitanud kuuse südamiku.

Suure juurepessuohu tõttu pole mõistlik rajada endistele põllumajandusmaadele ja varem juurepessust kahjustatud puistute asemele okaspuu puhtkultuure – tasub eelistada leht- ja segapuistusid. Sellistel aladel tuleks kindlasti raiet teha talvel (tähtis on mitte vigastada kasvama jäävaid puid), kuna miinustemperatuuride korral on kändude nakatumise oht väike. Juba nakatunud puistut ei saa ravida, kuid metsa majandamise võtetega saab juurepessu levikut oluliselt piirata.

Võimalik on okaspuukände peale raiet pritsida ka bioloogilise vahendi Rotstopiga. Biopreparaat sisaldab hiidkooriku eoseid, mis on juurepessu konkurent ning takistab kändude pessuga nakatumist. Lihtsamalt öeldes on hiidkoorik samuti seen, mis takistab juurepessu tekitaval seenel kasvamist. Just Rotstop ongi see vahend, mis metsas kännud roheliseks värvib ning beežid laigud kändudel on hiidkooriku viljakehad. Juurepessu leviku, tekitatava majandusliku kahju ja võimalike tõrjemeetodite kohta on Maaülikoolis valmimas eraldi uurimus. Selle valmimise järel saab Eestis toetuda juba värsketele andmetele.

Paanikaks metsaomanikel põhjust pole, juuremädanike levik on tunduvalt väiksem kui muude metsakahjustuste mõju. Nii näiteks määrati 2016. aastal juuremädanike tõttu lageraidesse 174,4 ha metsa. Kogu 2016. aastal halva tervisliku seisundi tõttu lageraiesse määratud puistute pindalast (3 640,9 ha) moodustab see vähem kui 5%. Alati saab oma küsimustega pöörduda ka lähimasse Metsaühistusse, otsekontaktid leiad siit lehelt