Toomas Kelt: metsandusest ei teadnud ma varem midagi

Viimased seitse aastat on mai lõpus oma viiekümnendat juubelit tähistav Metsaühistu kommunikatsiooniga tegelev Toomas Kelt olnud seotud metsandusega. „Enne seda aega ei teadnud ma metsandusest suurt mitte midagi – ainult seda, et tegu on suure majandusharuga.“ Nimelt oli Toomas selleks ajaks olnud juba paarkümmend aastat raadiomees – ajakirjanik Eesti Raadio Tartu stuudios.

„Raadiotöö juurde jõudsin üsna juhuslikult,“ räägib Toomas. „Olen pärit Põlvast, kus üheksakümnendate alguses hakati looma kohalikku raadiot. Koos kahe klassivennaga kutsuti meid sinna punti ja nii see asi algaski. Hiljem tuli juba töö Eesti Raadios, kus spetsialiseerusin uudistele. Nende aastate jooksul sai terve Lõuna-Eesti läbi käidud ja kohtutud väga paljude inimestega.“

Kuigi öeldakse, et inimene peaks iga kümne aasta tagant töökohta (ja soovitavalt ka töövaldkonda)  vahetama, et vältida mandumist, pidas Toomas raadiotööl vastu üle kahekümne aasta. Uute väljakutsete tekkimisel haaras Toomas neist kinni ja siirdus hoopiski kommunikatsioonitööle. „Ajakirjaniku ja kommunikatsioonispetsialisti töö on paljuski sarnane – tuleb ära tabada, mis on sihtgrupile huvipakkuv ja osata muuta keerulist teksti lihtsamaks. Need on põhiasjad. Ka minu koduülikoolis – Tartu Ülikoolis – vaadeldakse neid erialasid kui väga lähedasi asju.“

Metsaühistu juurde jõudis Toomas läbi Eesti Metsaseltsi. „Seal sain aimu, mida metsandus tegelikult tähendab. Enne seda olid mõisted nagu hooldusraie, sortiment või kasvukohatüüp minu jaoks nagu hiina keel,“ muigab Toomas. „2016. aastal kutsuti mind ka Metsaühistu juurde ja siin ma siis siiani tegutsengi.“

Kommunikatsioonispetsialistina on Toomase tööks luua sisu meie veebi, hallata sotsiaalmeediat ja hoida silma peal üldisel meediapildil. „Kui kuskil Metsaühistust kirjutatakse, vaatan üle, kas jutt meie kohta ka tõele vastab. Kui mitte, siis tuleb parandusi-täiendusi nõuda. Väga tihti seda vaja pole, sest Metsaühistud pole suurema laimukampaania alla langenud. Aga eks selles ikka käimas olevas metsasõjas tuleb tähelepanelik olla. Kasuks tuleks ka see, kui meie inimesed ise mulle teada annavad, kui kuskil miskit kahtlast märkavad. Ning veelgi toredam on see, kui teada antakse kõigest huvitavast, mis ühistutes sünnivad. Tihti saavad need infokillud vormitud ka mõneks artikliks,“ lisab ta.