Toomingamarjad aitavad kõhuhädade korral - Metsaühistu
Metsaühistud on loodud metsaomanike poolt selleks, et aitada sul leida vastuseid. Toetame erametsade paremat majandamist – meie töötajad hoiavad sinu metsal silma peal, teavitavad sind toetuste taotlemise võimalustest, aitavad metsatöid korraldada ja tegelevad kogu vajaliku paberimajandusega. Me tunneme seadusi ja järgime neid.
metsaühistu, keskühistu, erametsaomanik, metsamaa
18428
post-template-default,single,single-post,postid-18428,single-format-standard,ajax_fade,page_not_loaded,,qode-child-theme-ver-1.0.0,qode-theme-ver-9.1.2,wpb-js-composer js-comp-ver-4.11.2,vc_responsive

29 juuli Toomingamarjad aitavad kõhuhädade korral

Maikuu,
suur toomepuu,
uhke ja õisi täis…

laulis Heli Lääts omal ajal. Kevadel, eriti maikuus, paistab toomepuu ehk harilik toomingas hästi silma. Valgete õite meri ei jää tähelepanuta. Võrdlemisi hästi tuntakse ka toominga sitikmusti vilju, rahvapäraselt marju, mille aeg on suvel. Ja metsamehed kiruvad toomingat aasta ringi, sest see puu kasvab visa võsana kiiresti kõigile raiesmikele ning haarab endale vee ja valguse traditsiooniliste metsapuude eest.

Toomingas on meie põline kaaslane, seda reedab juba tema nimigi, mis on tuntud kõigi läänemeresoomlaste hulgas, nagu näiteks ka kuusk ja kõiv (ehk kirjakeeles kask). Tarbepuuna toomingat palju ei kasutatud, kuna pikka ja sirget lauda-palki temast reeglina ei saa. Küll on aga  hariliku toominga puit sitke, kannatab hästi painutamist ja on oma tugevuse kohta suhteliselt kerge. Seetõttu on toominga puitu kasutatud üksikute tööde puhul – sellest painutati hoburakendi tarvis lookasid, vahel ka toolide seljatugesid ja muid mööbliosi.

Toomingamarjad. Metsaühistu

Toomingakoorega on mõnel pool värvitud lõnga ja riiet. Värvi kinnitamiseks lisati kooreleotisele soola ja maarjajääd, nii saadi rohekas, kollane või punakaspruun toon. Toominga oksi, koort ja puidust voolitud esemeid kasutati tihti ravi- või imettegevaks otstarbeks. Ilmselt omapärase lõhna tõttu usuti toomingat eemal hoidvat kõiksugu ebameeldivaid nähtusi alates närilistest ja lõpetades katkutõvega.

Laiemalt on aga tuntud toominga viljad, mis paistavad pisikeste ploomidena. Eks sel ole ka tõepõhi all, sest toomingas, kirss, ploom ja teised luuviljalised on omavahel sugulased. Nagu ploomid, on ka toomingamarjade viljaliha söödav: hapukas, üpris suure C-vitamiini sisaldusega, aga kõhtu kinnistava toimega. Mõnele sellised, tugevalt parkaineid sisaldavad nö suu tummiseks tegevad viljad isegi mekivad. Inimesele kahjulikku ainet amügdaliini sisaldavad toomingamarjade luuseemned ja toominga koor. Samas, kui juhuslikult seemnekivi alla neelame, ei juhtu midagi kohutavat sest luuseeme meie seedetraktis ei lagune.

Rahvameditsiinis on toominga kuivatatud marjad olnud tuntud kõhulahtisuse ravimina. Selleks võetakse supilusikatäis kuivatatud marju, klaas keeva vett ja keedetakse marju nõrgal tulel umbes 20 minutit. Teed juuakse korraga pool klaasi 3-4 korda päevas.

Toominga marju tuleb korjata täiesti küpsetena, tumemustadena. Kuivatada saab neid päikese käes või kuivatis 40-60 kraadi juures.