Torm kahjustas metsa. Mida teha? - Metsaühistu
Metsaühistud on loodud metsaomanike poolt selleks, et aitada sul leida vastuseid. Toetame erametsade paremat majandamist – meie töötajad hoiavad sinu metsal silma peal, teavitavad sind toetuste taotlemise võimalustest, aitavad metsatöid korraldada ja tegelevad kogu vajaliku paberimajandusega. Me tunneme seadusi ja järgime neid.
metsaühistu, keskühistu, erametsaomanik, metsamaa
16029
post-template-default,single,single-post,postid-16029,single-format-standard,ajax_fade,page_not_loaded,,qode-child-theme-ver-1.0.0,qode-theme-ver-9.1.2,wpb-js-composer js-comp-ver-4.11.2,vc_responsive

24 aug. Torm kahjustas metsa. Mida teha?

Kahel nädalavahetusel Eestit tabanud tugevad äikesehood ja sellega kaasnevad tuulepuhangud ei jätnud puutumata ka metsi. Enam said  kannatanud Lääne-, Rapla-, Harju-, Järva- ja Viljandimaa metsad. Samas ei ole tormikahjustused ka nii suured, et peaks rääkima erakordsetest kahjudest.

Metsakonsulent Ülle Läll Järvamaal tegutsevast metsaühistust Minu Mets sõnas, et nende piirkond – Aravete kant – jäi tormi keskmest napilt kõrvale. „Siit viis-kuus kilomeetrit põhja poole oli aga päris hull möll, lisaks katustele ja korstnatele lõhkus ka metsa. Ilmselt kõik metsaomanikud pole veel asjaga kursiski,“ rääkis Läll. Ja soovitas kõigil metsaomanikel oma metsad üle kontrollida ning tormikahjustuste korral tegutsema hakata.

Ka Valgamaa Metsaühistu juhatuse liige Atso Adson, kelle tormikogemused pärinevad eelmisest aastast, soovitab metsa kiiresti üle kontrollida. „Esmalt peaks metsaomanik veenduma, kas kahjustusi üldse on ja kui on, siis mis eraldustel torm liiga tegi.“ Metsa kontroll olekski Adsoni sõnul esimene ja kõige olulisem asi. Kui tormikahjusid on, tuleb metsaomanikul aga hakata tegelema asjaajamisega.

„Kui torm on metsa kahjustanud, tuleb metsaomanikul kiiremas korras täita tavalise metsateatise blankett kahjustuste kohta, eraldise number, eraldise pindala, kahjustuse tüüp 3 (torm) ja viimases kastis ka peamised kahjustunud puuliikide lühendid,“ selgitab Adson.

Kui metsaomanik ise ei oska või ei saa metsateatist täita, võib pöörduda abi saamiseks lähimasse metsaühistusse,“ jagab Valgamaa Metsaühistu esindaja nõuandeid.

„Saega metsa minna võib alles siis, kui paberid korras,“ rõhutab Atso Adson. Kehtib loomulikult ka oma tarbeks lubatud 20 tihumeetri määr kinnisasja kohta. Sellise mahu raiumise puhul pole metsateatis vajalik. Küll aga peab ise metsas tööd tehes olema väga ettevaatlik ja järgima ohutusnõudeid. Eriti ohtlikud on paindes ja risti-rästi langenud puud.

Tööga võiksid oodata need, kellel on valdavalt kaasikute tormiheide, lisab Adson. „See tähendab, et puud on koos juurtega pikali, aga mingi mahl veel tüves liigub. Saeveskid on puhkamas ja materjal säilib paremini, kui on maaga veidi kauem ühenduses. Kui on aga puud ikka murdunud, siis peaks kohe hakkama koristama,“ räägib Adson.

Lõpetuseks kordab Valgamaa Metsaühistu juhatuse liige üle oma kõige olulisema sõnumi erametsaomanikele – kindlasti peaksid omanikud peale tormi tundma muret oma metsa seisukorra pärast. Ka siis, kui mets ei olnud teadaolevas tormipiirkonnas, tuleks kas ise käia vaatamas, või kui ise ei saa, siis paluda mõnda tuttavat, naabrit või piirkonnas tegutsevat metsaühistut.