Uudised - Metsaühistu

Põlvamaa Metsaühistul on nüüd tuhat liiget

Oktoobri alguses liitus Põlvamaa Metsaühistuga Endel Metsaluik, kellest sai Põlvamaa Metsaühistu tuhandes liige. Sel puhul sai ta ühistult kingituseks 1000 taimeistikut. Metsaluikede pere kasvatab Räpina kandis peaasjalikult vilja ja kartulit, kuid lisaks põllumaale kuulub talule ka 11 ha metsa. Kuni viimase ajani jätkus peremehe tähelepanu vaid põllule, kuid mida aeg edasi, seda enam hakkas Endel Metsaluik mõtlema ka metsa majandamise peale. Ja siinkohal andsid selleks tõuke agres...

Rohkem kui 5000 metsaomaniku on usaldanud Metsaühistut

Metsarikka riigina on Eestis palju metsaomanikke. Suurmetsaomanikke on vähe ja lõviosa meie 100 000 erametsaomanikust on väikemetsaomanikud – keskmine metsaomand Eestis jääb 8-10 hektari vahemikku. Eestis on hinnanguliselt kuni 40 erinevat erametsaomanikele suunatud organisatsiooni, liitu, ühingut ja seltsi. Kolm aastat tagasi loodud Metsaühistu võrgustikku kuulub täna kaheksa piirkondlikku metsaühistut, millega on liitunud rohkem kui 5000 erametsaomanikku. Kolme aasta jooksul on liikme...

Metsaregister kui Eesti metsade andmeallikas

Õige tihti viidatakse metsast rääkides andmete allikana metsaregistrile. Tegemist ongi kõige olulisema allikaga, kuna metsaregistrisse koonduvad andmed kõigi Eesti metsade kohta – olgu need siis era- või riigimetsad. Metsavarude arvestuse riiklik register ehk metsaregister asutati vabariigi valitsuse 7. oktoobri 1999. a. määrusega. Registri eesmärk on pidada arvestust metsa pindala, tagavara, paiknevuse ja seisundi üle ning teha andmed kättesaadavaks. Registri objekt on metsaeraldis: m...

Piirangud, millest metsaomanik midagi ei tea

Eestimaa Looduse Fond on üksikute metsa inventeerimisandmete baasil koostanud andmestiku metsaosadest, kus nad arvavad olevat vääriselupaiga tunnuseid. Selline andmestik on nende poolt saadetud ka puidutöötlemisettevõtetele, kes - omades üldjoontes FSC sertifikaati ja järgides sealseid nõudeid - ei saa nendelt metsaosadelt raiutud puitu osta sõltumata sellest, kas seal päriselt vääriselupaik on või mitte. Neid alasid ei ole seni piisava põhjalikkusega inventeeritud. Kas ka Sinu metsa...

Püsimetsandus vajab häid metsandusteadmisi

Viimasel ajal on Eestis hakatud rääkima rohkem püsimetsandusest. Tegu on metsamajandamise viisiga, mille käigus ei tehta (vähemalt teoreetiliselt) kunagi lageraiet. Puid raiutakse vaata et ühekaupa ning vastavuses metsas olevate puude vanuseklassiga – nooremaid rohkem ja vanemaid vähem. Mets uueneb ise pidevalt looduslikult. Püsimetsandust on kiidetud kui loodussõbralikku metsamajandusviisi, mis tagab metsade püsivuse ja sealse elurikkuse. Majanduslikku tulu saavat metsaomanik üksikute ...