Valgustusraie tagab väärtusliku tulevikumetsa - Metsaühistu
Metsaühistud on loodud metsaomanike poolt selleks, et aitada sul leida vastuseid. Toetame erametsade paremat majandamist – meie töötajad hoiavad sinu metsal silma peal, teavitavad sind toetuste taotlemise võimalustest, aitavad metsatöid korraldada ja tegelevad kogu vajaliku paberimajandusega. Me tunneme seadusi ja järgime neid.
metsaühistu, keskühistu, erametsaomanik, metsamaa
18522
post-template-default,single,single-post,postid-18522,single-format-standard,ajax_fade,page_not_loaded,,qode-child-theme-ver-1.0.0,qode-theme-ver-9.1.2,wpb-js-composer js-comp-ver-4.11.2,vc_responsive

24 aug. Valgustusraie tagab väärtusliku tulevikumetsa

Metsomanikul, kes soovib kasvatada väärtuslikku tulevikumetsa, on vajalik metsas võtta ette ka esimene hooldusraie – valgustusraie. Valgustusraiet tehakse kuni 20 aasta vanuses metsas ja seda kutsutakse ka noorendike hoolduseks.

Valgustusraie on metsakasvatuses kõige tähtsam võte, sest sellega pannakse alus puistu koosseisule. Eesmärgiks on kasvama jätta kasvukohale sobivad puuliigid ning välja raiuda need puud, mis takistavad tulevikupuude kasvamist. Valgustusraiet võib teha kõikides puistutes, mille keskmine rinnasdiameeter on kuni kaheksa sentimeetrit.

Valgustusraiega raiutakse metsast välja puid, mis takistavad tulevikupuudel sirgumaks suurteks ja terveteks puudeks ning mille eesmärgiks on tulevikus saada kvaliteetne mets. Hooldusraied on väga olulised nooremates puistutes, mille peapuuliigiks on valgusnõudlik puuliik, et nende võrad ei väheneks liiga palju. Hooldusraie edukuse aluseks on tema looduslähedus, sest kasvatatakse kasvukohale kõige sobivamaid puuliike ja välja raiutakse need puud, mille säilitamine kahjustaks kvaliteetsete tulevikupuude arengut. Omanikule võivad hooldusraied tähendada ainult kulutusi, aga ilma selle võtteta ei suuda kasvada kvaliteetne mets.

Valgustusraie kaasikus. Metsaühistu

Kaasikud

Vanemates metsakasvatuse õpikutes on kirjas, et alal vähendada kase osakaalu ja anda okaspuudele rohkem kasvuruumi, aga tänapäeval on võetud uueks suunaks sellised kaasikud, millel kasvab lisaks kaskedele ka umbes kolmandiku jagu kuuske, sest siis kasutatakse ära paremini valgust ja mullaviljakust, kuna puude juurestikud asuvad erinevatel sügavustel. Juhul kui loodusliku uuendusega on tekkinud väga tihe kasevõsa, siis võiks teha esimese valgustusraie umbes viieaastases noorendikus, jättes kasvama 5000-6000 puukest hektarile, aga üldjuhul kask ei vaja valgustusraiet esimese kümne eluaasta jooksul. Kümne kuni kahekümne aasta vanuses kaasikus peab aga kindlasti tegema valgustusraie ning kui eesmärgiks on puhtkaasik, siis peaks välja raiuma ka „hunte“, kasvus alla jäänud, vigastatud ja mitme ladvaga puid. Kuna kask on valgusnõudlik puuliik, siis kasvamise eelduseks on suur võra pikkus, mis peaks olema vähemalt pool puu pikkusest.

Kuusikud

Kuuse kultuuril võiks lehtpuud välja raiuda esimese kümne aasta jooksul, ainult mändi võib jätta kasvama koos kuusega. Kuna kuusk on varjutaluvam puuliik kui mänd, siis võib valgustusraiega alustada ka hiljem kui männikultuuris. Optimaalne puude arvukus on 2500-3000 hektari kohta. Kümne kuni kahekümne aastases kuusikus võiks teha mõõduka harvendamise kuuse gruppides, aga meeles peab pidama ka metsloomi, sest põdra kahjustused suurenevad 20 aastastes kuusikutes.

Männikud

Esimesel kümnel aastal võiks välja raiuda kõik lehtpuud, kask hõõrub oma okstega männi võrsetelt okkaid maha ja hakkab mändi tulevikus varjutama ning haavad on vaheperemeestaimed männi okkaroostele. Kui jätta lehtpuid männi lähedusse. mis varjutavad männi oksi, siis see võib vähendada männi puidu kvaliteeti. Teisel kümnel aastal ei tohiks ka männikuid väga hõredaks raiuda, sest põder võib veel mände kahjustada. See oht möödub, kui männikud on juba 20-30 aastased.

Valgustusraie männikus. Metsaühistu

Haavikud

Kuna haab on kiire kasvuga puuliik, siis esimese kümne aasta jooksul valgustusraieid ei tehta. Suure tõenäosusega käib noorest haavikust läbi põder, kes sööb puude võrseid, samuti ka jänesed ja metskitsed ning kui on tehtud valgustusraie, siis saab tulevikus metsloomade poolt rikutud metsa. Vanuses kümme kuni kakskümmend aastat võib haavikuid hõredamaks raiuda, aga peab samal ajal meeles pidama võimalikke metsloomade kahjustusi ning võimalusel võiks säilitada jalakat, saart ja tamme. Kuigi kõvalehtpuud kasvavad aeglaselt, võiks neid siiski eelistada haavale, sest need on haiguste suhtes vastupidavamad ja tähtsad puud ka elurikkuse mõttes.

 

Millal on valgustusraieks õige aeg?

Valgustusraie tegemise aeg sõltub konkreetsest metsast. Okaspuude puhul võib olla selle järele vajadus juba kolm-neli aastat peale viimast kultuurihooldust, kui kasvama hakanud lehtpuud hakkavad okaspuid varjutama. Looduslikult uuenenud metsas tasuks valgustusraie peale mõelda siis, kui puud on 5 meetri kõrgused.

Kui alustada liiga vara, peab valgustusraiet tegema mitu korda. Arvestada tuleb ka sellega, et mida noorem mets, seda suurem on oht ulukikahjustusteks – liiga vara noorendikku hõredamaks raiudes pääsevad loomad puudele paremini ligi.

Kui aga alustada valgustusraiega liiga hilja, siis võivad soovitud puud, näiteks männid, olla juba hukkunud. Kuusk talub varjujäämist paremini ning valgustusraiega võib õnnestuda panna ka kängu jäänud kuused kasvama.

Lehtpuumetsas kasvavad lepad-haavad kasest kiiremini. Kui valgustusraie jääb hiljaks, hakkavad heade tüveomadustega kased otsima valgust ja tüvi muutub kõveraks. Puud ka laasuvad tihedas metsas liialt. Kui laasumine toimub liiga noores eas, kannatab puu juurdekasv.

Kui okaspuu on juba latiealine, võiks vegetatsiooniperioodil jätta tööd tegemata (näiteks kuusik võib nakatuda juurepessuga) ja jätta valgustus hilissügisele. Oktoober, november on parim aeg ka kultuuride hooldamiseks – raagus lehtpuude vahelt leiab istutatud okaspuud hõlpsalt kätte.

Võta Metsaühistu appi

Metsaühistu annab nõu ja aitab Sul töid teostada. Võta ühendust lähima Metsaühistuga.