Viisteist aastat Põhja-Eesti Metsaühistut
Viisteist aastat tagasi, aastal 2004 toimusid mitmed Eesti jaoks üliolulised sündmused. Nii sai Eestist 2004. aasta 27. märtsil kell 20.30 Eesti aja järgi NATO liikmesriik ning sama aasta 1. mail sai Eesti Euroopa Liidu liikmeks. Kuid sel meeldejääval aastal toimus veel enne neid ajaloolisi sündmusi veel üks sündmus – 14. veebruaril 2004. aastal asutati Arved Viirlaiu nimeline Põhja-Eesti Metsaühistu. Sündmust meenutab ühistu juhatuse liige Kalle Põld.
“Põhja-Eesti Metsaühistu ei kuulu kõige vanemate metsaühistute sekka. Esimesed metsaühistud tekkisid kohe taasiseseisvumise järel, enamasti seal, kus oli olemas aktiivne eestvedaja. Aastal 2004 võtsin kodukohas Kose vallas mõned inimesed kokku ja nii ta alguse saigi. Alustajaid oli kolmekümne inimese ringis, hiljem liikmeskond kasvas. Siis tekkis võimalus ühineda teiste väiksemate ühistutega Harjumaalt ja ka Raplamaalt. Praegu on meil liikmeid kuuesaja ringis,” räägib Kalle Põld.
Tegelikult pole Põhja-Eesti Metsaühistu kogu selle viieteist aasta jooksul seda nime kandnud. Tegevus algas 2004. aastal hoopiski Harjumaa Metsaomanike Liidu nime all ning Põhja-Eesti Metsaühistu nimeni jõuti alles 2012. aasta lõpupoole. Uus nimi võeti kasutusele seepärast, et tegevus ulatus selleks ajaks peale Harjumaa teistessegi maakondadesse – eelkõige Raplamaale.
„Sel ajal oli väiksemate ühistute liitumine suuremateks üsna aktiivne,“ meenutab Põld. „2010. aastal liitus meiega Kloostri metsaselts, kaks aastat hiljem Raplamaal tegutsenud Kaiu-Juuru metsaühing. Nii me teistesse maakondadesse oma tegevusega jõudsimegi, praeguseks on tegevus laienenud ka Järvamaale.“ Kuid kust tuli Arved Viirlaiu nimi? Põld räägib ka sellest:
„Arved Viirlaid on 1922. aastal Harjumaal Padise vallas sündinud ja 1944. aastal Eestist emigreerunud üks Eesti tunnustatumaid kirjanikke. Ta kirjutas põhjalikult ja tõetruult metsavendlusest ja vabadusvõitlusest, eestlastest II maailmasõjas ja Soome jätkusõjas. Mets ja metsavendlus on Viirlaiu loomingus olulisel kohal olnud kogu aeg. Ta on kirjutanud, et Eesti mets on eestlase pühamu, Eesti sood ja rabad on eestlaste matmispaik. Seetõttu kannabki meie ühistu Arved Viirlaiu nime ning oleme uhked, et vanahärra andis isiklikult meile loa oma nime kasutamiseks. Kahjuks lahkus väärikas mees meie hulgast 2015. aastal.“
Viieteistkümne tegevusaasta jooksul on metsaühistu teinud läbi suure arengu. Kalle Põld tõi välja ka kolm asja, mis eriti rõõmustavad. „Esiteks see, et esialgu vaid ühes vallas – tookordses väikses Kose vallas tegutsev metsaühistu on praeguseks oluliselt laienenud – Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa ja kaugemalegi. Teiseks see, et kui alustasime umbes kolmekümne liikmega, siis praegu on meil üle kuuesaja liikme. Ja kolmandaks see, et oleme arenenud nii kaugele, et suudame metsaomanikele osutada kõiki neile vajalikke metsanduslikke teenuseid,“ räägib Põld.