Üraskikahjusid saab piirata üraskitõrjega - Metsaühistu
Metsaühistud on loodud metsaomanike poolt selleks, et aitada sul leida vastuseid. Toetame erametsade paremat majandamist – meie töötajad hoiavad sinu metsal silma peal, teavitavad sind toetuste taotlemise võimalustest, aitavad metsatöid korraldada ja tegelevad kogu vajaliku paberimajandusega. Me tunneme seadusi ja järgime neid.
metsaühistu, keskühistu, erametsaomanik, metsamaa
18175
post-template-default,single,single-post,postid-18175,single-format-standard,ajax_fade,page_not_loaded,,qode-child-theme-ver-1.0.0,qode-theme-ver-9.1.2,wpb-js-composer js-comp-ver-4.11.2,vc_responsive

24 Mar Üraskikahjusid saab piirata

Kuuse-kooreüraskite kahjudest on viimasel ajal palju räägitud ja kirjutatud (loe ka Metsaühistu viimast artiklit), kuid tuletame veelkord meelde – käes on viimane aeg kasutada üraskitõrjeks võimalikke vahendeid!

Eriti tähelepanelik tuleks olla neil metsaomanikel, kelle metsas tegid sügistormid kahju, kuid murdunud puud jäid metsast välja toomata. Nüüd on viimane aeg seda teha, sest ilmad lähevad järjest soojemaks ja üraskite lendlus võib alata juba varsti. Pinnases talvitunud üraskid ronivad välja siis, kui õhutemperatuur on tõusnud 15–20 kraadini ja pinnas on soojenenud 10 kraadini. Murdunud toored puud on neile parimaks toidulauaks!

Samas annavad need puud ka uue võimaluse – murdunud puid saab kasutada üraskite püünispuudena, kuid käituda tuleb targalt.

Kooreürask. Üraskitõrje. Metsaühistu

Keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialist Heino Õunapi selgituse järgi on püünispuud puud, mis langetatakse tüvekahjuritele asustamiseks kahjuritõrje eesmärgil. Kuuse-koorüraski püünispuudeks langetatakse vigastatud, nõrgestatud või kasvus alla jäänud kuuski eelmise aasta kahjustuskolde läheduses märtsis või aprilli alguses. Püünispuudeks sobib ka hilissügisene ning talvine tormimurd ja -heide, samuti lume poolt murtud kuused. Püünispuud soovitatakse langetada 5–10-puuliste gruppidena ja laasida. Püünispuude ühtlasema asustamise huvides peaksid need olema otsapidi kännule tõstetud või muul viisil maapinnast pisut kõrgemale seatud. Koha valikul peab arvestama seda, et kindlasti veel sama aasta kevadel tuleb need puud metsast välja vedada. Reeglina ei peaks püünispuude hulk ületama 50 % ja vaid üraski väga eduka arengu korral eelmisel aastal võiks see olla 50–100 % eelmisel aastal asustatud puude arvust. Tuleb silmas pidada, et püünispuude kasutamisel asustab kuuse-kooreürask sageli ikkagi ka kasvavaid puid.

Püünispuude efektiivsust saab suurendada kasutades sünteetilisi feromoonpreparaate, mille mõjul lendab püünispuudele rohkem üraskeid. See võimaldab püünispuude hulka vähendada 2–3 korda. Püünispuule kinnitatakse üks feromoondispenser päikese eest varjatud küljele tüve juurekaelapoolsele esimesele kolmandikule. Kui püünispuud paiknevad grupina üksteise lähedal või väikese virnana, siis piisab 2–3 dispenserist 5–10 puu kohta. Feromoondispenserid paigaldatakse püünispuudele alles vahetult enne üraski lendluse algust. Kui dispenser paigaldada liiga vara, siis üraski lendluse ajaks on suur osa feromoonist juba lendunud ja dispenser töötab kehvasti. Oluline on, et dispenser jääks kasvavatest puudest vähemalt 10–15 m kaugusele, vältimaks nende puude asustamist üraskite poolt.

Püünispuud, samuti üraskite poolt kevadel asustatud kasvavad puud ning tormimurdja –heidetuleb metsast välja vedada hiljemalt mai lõpus või juuni esimesel poolel. Materjali võib vedada saeveskisse, kus putukad saagimisel hukkuvad. Kui see pole võimalik, tuleb puud vedada laoplatsile, mis on kuusemetsast vähemalt 2 kilomeetri kaugusel. Nii hajuvad üraskid laiali ja pole võimelised kasvavaid puid asustama. Puud võib ka koorida, siis tuleb koored põletada või matta vähemalt poole meetri sügavusele.